W. Buschi värssloo motiividel
Nukufilmi "Küll on inimesed!" režissööri stsenaarium: 1967
Kinnitati stsenaarium nukufilmile "Ahvipoeg Fips": 16.08.1967
Filmi ettevalmistusperiood: 08.01.1968 - 15.03.1968
Võtteperiood: 16.03. - 14.05.1968
Montaaž: 15.05. - 07.06.1968
Filmi üleandmine - 7. juuni 1968
Venekeelne dublaaž valmis: 19.07.1968
Filmi maksumus - 30 947 rubla
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.1051 Nukufilmi "Ahvipoeg Fips" põhidokumentatsioon.
Linastusluba nr MB-06261 väljastati filmile 24.06.1968. aastal: Filmi võib demonstreerida Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Kunstinõukogu arutelult 10. juunil 1968:
Remmelgas: See on kenakene film, mille muusika aitab kaasa mulje loomisel.
L. Meri: Tuganovil on hästi õnnestunud luua klassikalise vanalinna üldpilt, vormipuhas. Juuksuri interjöör samuti hea. Dramaturgia samas nõrk.
Müür: Filmi vaadates tekkis mõte, et kui film ei oleks tehtud W. Buschi loo järgi, siis ei oleks pretensioone. Buschi loos on tigedam tegelane, siin leebem. Öeldes filmis, et vabadus on parim, ka seda oleks võinud öelda täpsemalt ja järjekindlamalt. Ma tean, kuivõrd töömahukas ja närvesööv on nukufilmi tegemine. Vaatamata mõnele puudusele, on töö õnnestunud.
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.1050 Nukufilmi "Ahvipoeg Fips" toimik.
Sergei Assenin: „Eesti multifilmimeistrid tunnevad nalja väärtust multiplikatsioonis ja oskavad seda laste ette tuua piinlikkust tundmata ning reservatsioonideta nagu lõbusa, kujuka anekdoodi, mis ei pretendeeri sügavamõttelisusele. Sellistes filmides on peategelasteks sageli ahvid, kelle rahutu loomus ja paigalpüsimatus on eriti köitvad multifilmi koomilistes situatsioonides.
Filmis "Ahvipoeg Fips" on naljakalt kujutatud, kuidas ahvipoeg võtab külastaja kaabu, et seda pähe proovida, või kuidas hakkab pügama karvakasvanud poissi, tema soengut uskumatult moonutades.“
Assenin, S. (1986). Teerajajad [režissöör Elbert Tuganov ja tema looming]. Rmt: Etüüde eesti multifilmidest ja nende loojatest. Tallinn: Perioodika, lk 41.
Chris J. Robinson: „Isegi osa Tuganovi tollaseid lastefilme hakkas tšehhi animaatori Jiří Trnka vaimus omandama moraliseerivamat või satiirilisemat varjundit. /---/
Kuigi Tuganovit peetakse mõnes mõttes diktaatorlikuks režissööriks, on selge, et ta teadis väga hästi, mida oma filmides saavutada tahtis. Tuganov: "Mul oli isiklik plaan. Nukufilmid on üldiselt pisut kohmakad, sest neid tehakse nukkudega, kelle liikumine ei ole alati nii puhas ja sujuv. Nõudsin oma filmi nukuanimaatoritelt, et nukud liiguksid korraga ühe kaadri jagu. Nemad ei viitsinud ja liigutasid nukke kahe kaadri kaupa, nii et sellest tõusis tüli. Nad püüdsid mind lolliks teha, aga jäid kohe vahele."
Aarne Ahi alustas animaatorina 1967. aastal.
"Mäletan oma esimest kogemust üsna hästi, sest mind saadeti Nukufilmi karistuseks. Mulje oli veider. Stuudio asus Tallinnast väljas kuskil võsa ääres. Hoone oli pikk. Sees oli pime. Laes põles mõni lamp, inimesed olid suurte laudade kohal kummargil, toimetasid midagi ja pildistasid, siis kummardasid ja pildistasid uuesti. Mulle oli selge, et nad olid hullud." /---/
"Tuganovi ja ühe animaatori vahel tekkis konflikt, nii et ta lähenes mulle käskival moel, pani filmi kaamerasse ja lasi mul animeerida. Tegu oli liivarannaga, kus tegutses paar ahvi. Tegin päevas valmis kolm-neli meetrit. Kui seda pärast nägin, olin lummatud“."
Robinson, C. J. (2010). Diktaator ja demokraat [animarežissööridest Tuganovist ja Parsist]. Rmt: Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 33-79.
Heino Pars: "22. veebruaril [1970 – toim] on Sinu juubelipäev. Ajaks küll laginal naerma, kui juubeli puhul trügiks Sind rüsinal õnnitlema kogu Su nukkudest näitlejaspere — see ülikirev ja ligi poole tuhandeni ulatuv seltskond. Kes ei tunneks nende pikast rivist Su esikpoissi Peetrikest, mõnusaid klapplõugu Mõhku-Tölpat, kuulsat kosmonauti Otti, imeviisakat Murrit, Piiluparti rongitäie reisijatega, «Talendi» papat-mammat oma «muusikalise» imelapsega ja kõiki neid lõbusaid tegelasi.
Keda Sa neist oma lemmikuks pead? Küllap on iga laps Sulle omamoodi lähedane. Aga kindlasti kõige erutavamad päevad elasid Sa üle oma esimese «poja» Peetrikesega. Mäletad, 12 aastat tagasi, kui palju oli algul skeptikuid ja kahtlejaid? Kuid Sinu entusiasm ja julge pealehakkamine oli mitte pool võitu, vaid täisvõit. Koos Peetrikese esimeste sammudega algas Sinu toreda loomingu pikk tee ja Sa rajasid aluse eesti nukufilmikunstile.
Tänaseni oled Sa ekraanile toonud 20 nukufilmi, mis teeb ühtekokku ligi viietunnilise seansi. Suur töö — kui meenutada, et iga kümne ekraaniminuti taga on koos filmigrupiga viis kuud tublit tegemist. See ei ole nukkudega mängimine, vaid pingeline otsimine ja katsetamine. Aga meeter või minut ei ole Sinu loomingu peamised mõõtühikud. Just Sinu filmide rikas fantaasia, huvitavad karakterileiud, lõbusad trikid, tehniline puhtus, hea tempo ja selge mõte — need on väärtused, mis teevad Su loomingu ainulaadseks, nauditavaks ning populaarseks. /---/
Suurte vaatajate hulgas tuntakse hästi Sinu satiirilisi ekraaniteoseid, kus Su nukud on vaimukalt üles astunud ja sakutanud niisuguseid elunähtusi, millel ei tohiks meie ühiskonnas olla asu. Filmides «Park», «Talent», «Hiirejaht», "Just nii» ja «Hammasratas» avaldub Sinu satiirikutalent eriti kujukalt.
Sinu meistritöid on vääriliselt hinnatud mitmel filmifestivalil. Rahvusvahelise tunnustuse osaliseks sai «Ott kosmoses» Deaville’is, teist korda premeeriti Otti üleliidulise autasuga. Üleliidulise esikoha tõi "Talent». Viimaselt Balti vabariikide festivalilt tuli «Ahvipoeg Fips» auhinnaga koju. /---/
Möödunud esmaspäeval alustas rännakut ekraanil Sinu uus tegelane — Aatomik. Aatom on õigetes kätes! Plahvatagu ta jälle laste silmades selleks rõõmusäraks, mille nimel Sa elad ja töötad.
Sinu kolleeg Heino Pars“
Pars, H. (1970). Elbert Tuganov - 50. Sirp ja Vasar, 20. veebr, lk 5.
Vaata lisainfot selle filmi kohta