Tiibadeta piloot (2015)

Lennud unes või ilmsi

Leeni Linna „Tiibadeta piloot“ kuulub lühimängufilmide kassetti „Lennud unes või ilmsi“. Neljast uuest eesti lühimängufilmist koosneva kasseti autoriteks on peale tema veel noored režissöörid, Helen Takkin filmiga „Elo“, Edina Csüllog filmiga „Liblikmees“ ja Carlos E. Lesmes filmiga „Äralend“.

Filmikassetist kriitiku pilguga

Margit Adorf: „Mõnikord jõuavad kinodesse filmid, mille kohta tahaks pärida, kas tegijatel pole häbi piletiraha küsida ja kas filmid läbivad enne kinno pääsemist ikka mingi sõela. Niisuguseid mõtteid tekitas uus Eesti lühimängufilmide kassett „Lennud unes või ilmsi”. Pakett sisaldab nelja lühifilmi, millest kaks on pisut kvaliteetsemad, aga kaks filmitudengi keskpärase eksami tasemel. Näidake neid filme televisioonis, ja ma kiidan, kui tublid on tudengid. Aga kui toote sellise asja kinno, siis tahan kvaliteeti, mitte tooreid katsetusi. /---/

Nõrk on ka Leeni Linna „Tiibadeta piloot”, mis püüab olla märulikomöödia. Linna puhul on suur miinus see, et ta ei oska näitlejatega tööd teha. Tal on õnnestunud filmi saada head näitlejad, kuid nad mängivad nagu puunukud. Näitlejate mäng on võlts ja nad kutsuvad esile pigem mõru muige kui kaasaelamise. Märulistseenides on siiski näha, et Linnast võib asja saada. /---/

Hea, kui noored tegijad saavad kätt harjutada, kuid lati võiks kõrgemale seada. Kui tegemist pole enam koolitöö, vaid iseseisva mängufilmiga, olgugi et lühifilmiga, peaks palju rohkem vaeva nägema.“

Adorf, M. (2015). Lennud unes või ilmsi [lühimängufilmide kassetist „Lennud unes või ilmsi“, kuhu kuuluvad filmid „Äralend“, „Tiibadeta piloot“, „Liblikmees“ ja „Elo“]. Eesti Päevaleht, 15. okt, lk 12.

Ulla Kattai: „Näib, et kõige suurem proovikivi on meie noortele tegijatele ei millegi muu kui jutustatava loo leidmine – idee, mis oleks kooskõlas olemasolevate ressurssidega. /---/     

Õige lühifilmistsenaarium peaks töötama nii dramaturgiliselt kui ka tehniliselt. Ideed «Kirjuta seda, mida teostada suudad» on paraku rikkunud Leeni Linna «Tiibadeta piloot». Algustiitrite elevust tõstev tegijate kahurvägi ja esimeste kaadrite tõetruudus on petlik, üldmulje rikuvad nõrk grimm ja mõned ootamatult ebausutavad montaažid. Kaader õhupallitoolil lendavast Priit Võigemastist loob sõjaväepiloodi mitmeastmelise depressioonikanaliseerimise asemel kurvad esmaassotsiatsioonid paremal juhul Pixari Oscariga hinnatud animafilmiga «Üles».

Kehvemal (ja tõenäolisemal) juhul taipab vaataja, et filmi idee põhineb 1982. aastal USA õhuväes kehva silmanägemise tõttu piloodikohast ilma jäänud Larry Waltersi pallitoolilennul. Arvestades, et Walters pälvis teo eest Darwini auhinna, tekitab kogu film tervikuna kummastust. Nõrga tehnilise teostuse kompenseeriksid head näitlejatööd ja allteksti ülimuslikkus. Esimest ei ole, teine on peale eespool nimetatud Darwini auhinna assotsiatsiooni rikutud nukrate klišeedega, nagu valgeks tuviks kehastunud surnud sõber.

Ent ambitsioonikus on tihti pool võitu. Andes Linnale hiigelsuure tehniliste efektide eelarve ning kriitilisema meeskonna, saaks praegusest katsetajast tulevikus tõsiseltvõetav märulirežissöör.“

Kattai, U. (2015). Noored lennud [lühimängufilmide kassetist „Lennud unes või ilmsi“, kuhu kuuluvad filmid „Äralend“, „Tiibadeta piloot“, „Liblikmees“ ja „Elo“]. Postimees: AK, 17. okt, lk 10.

Sven Grünberg: „Tiibadeta piloot“ - see on päris «suure filmi» moodi. Maailmaklassiga operaator Rein Kotov, Priit Võigemast (kes kahjuks liig tihti pehmosid mängib) uues kvaliteedis, kuid… (iseenesest hea ja andekaski) muusika on lubamatult šabloonne (eriti pihtasaamise episood) ja kahjustab tervikmuljet. Siiski, õnnitlused lavastaja Leeni Linnale ja kogu meeskonnale.“

Olle Mirme: „Neljast filmist kolm põevad raskekujulist debüütfilmide sündroomi. Need on paljutähenduslikud kunstilised konstruktsioonid, mille ambitsioonikus on tegijatel naba paigast venitanud. Siiski – «Tiibadeta piloot» on uhke pildikeelega, «Liblikmees» julgelt groteskne ja «Äralendu» on leitud vahva lapsosatäitja. Selge favoriit on aga Helen Takkini «Elo». Natuke rabe ja püüdlikult «ülejutustatud», aga tervikuna toimib. Lookene kannab ja kõnetab.“

Artur Talvik: „Arusaamatuks jääb, miks pannakse neli täiesti erinevat filmi ühte ilma igasuguse seoseta. Äkki sobiksid nad hoopis samalaadsete suurte filmide soojendusbändiks? /---/ „Tiibadeta piloot“ - posttraumaatilise sündroomi ravi. Nutikas, hästi filmitud, aga lühifilmiga ikka ei ravi küll. Teema oluline.“

Postimehe žürii hindab: „Lennud unes või ilmsi“, lühimängufilmide kassett (2015). [Artur Talvik, Sven Grünberg ja Olle Mirme annavad hinnangu filmile]. Postimees: AK, 17. okt, lk 10.