Laenatud naene (1913)

Filmiteadlaste arvates on tegu esimese, 1913. aastal Eestis filmitud mängufilmiga, mitte esimese eestlaste tehtud mängufilmiga, milleks jääb siiski Johannes Pääsukese "Karujaht Pärnumaal" (Jaak Lõhmus).

"Laenatud naene" on tõenäoliselt valminud 1913. aastal ja seni arvati, et film pole säilinud. 2014. aasta augustis leidis aga Moskva lähistel Belõje Stolbõs asuva Gosfilmofondi vanemkuraator Pjotr Bagrov seni tuvastamata filmide seast ilma vahekirjade ning algustiitriteta tummfilmi, milles nähtavad euroopaliku linna vaated võisid viidata Tallinnale ning andsid filmi identifitseerimisel Eestisse toova juhtlõnga. Eesti poolelt aitas filmi tuvastada filmiajaloolane Lauri Kärk. Filmi identifitseerija Pjotr Bagrov on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Venemaa noorema põlve filmiajaloolasi. Lauri Kärk on filmiajaloo lektor Tartu Ülikoolis.

Leitud filmi linastati Coca-Cola Plaza saalis Scape seansil „Eesti aarded Gosfilmofondi laekast“ 14. novembril 2015. aastal 13 minuti pikkusena ning selles mängivad Paul Pinna ja teised Estonia teatri näitlejad. Filmi operaator võis eeldatavasti olla toona Tallinnas tegutsenud Jevgeni Slavinski. "Laenatud naene" tugineb samanimelisele lustmängule, mis on avaldatud ka eesti keeles. 

Loe intervjuud Pjotr Bagroviga:
Tallinna vaated juhatasid suure avastuseni - Kultuur
Tuumalu, T. (2015). Tallinna vaated juhatasid suure avastuseni. Postimees, 10. nov, lk 14, ill.

Lauri Kärk: "Mängufilmiga on lugu keerukam. Mängufilmi kultuuriline kuuluvus ei taandu üksnes kaamera taga seisja või režissööri rahvusele, mängufilm on meeskonnatöö, kollektiivne looming (nagu seda siis, aasta tagasi, kommenteeris raadios ka Karlo Funk). Nii on „Laenatud naene“ tänu peaosalistele Paul Pinnale ja Alfred Sällikule kindlasti ka osake kultuuriloost. Peale Estonia teatri juhtivjõudude jäädvustuse, unikaalse võimaluse osa saada meie sajanditagusest näitekunstist, milles näen „Laenatud naese” olulisimat väärtust, nihutab antud ekraanitöö meie mängufilminduse alguse ka vähemalt aasta varasemasse aega."
Kärk, L. (2015). Filmiteadlase asjus [vastulause Jaak Lõhmuse artiklile 4. dets]. Sirp, 11. dets.

Jaak Juske: "Kõige rohkem tõmbasid mu tähelepanu aga kaadrid, mis võetud Pika tänava otsas. Seal avaneb vaade läbi Suure-Rannavärava, kus on näha 1860. aasta paiku Kalaranda ehitatud gaasijaama kaheksanurkne paekivist mahuti, mis tänagi alles. Jaanuari lõpus 1912 hakati selle ette ehitama Tallinna elektrijaama hoonet, mis valmis "Laenatud naise" esilinastuse aegu 1913. aastal. Nagu öeldud, kõnealuses stseenis aga elektrijaama ei paista veel olevat. Seega on need filmikaadrid võetud hiljemalt jaanuaris 1912, võimalik, et veelgi varem.
Võtsin sel teemal sõna kohe pärast seansi lõppu ja hiljem kontrollisin asja veel põhjalikult üle. Ja ma ei eksinud - vähemalt osa meie vanimast mängufilmist moodustavad Eesti vanimad filmikaadrid."

Kuidas ma juhuslikult Eesti filmiajalugu muutsin / Jaak Juske, http://jaakjuske.blogspot.com/2015/11/kuidas-ma-juhuslikult-eesti.html (28.03.2019).

Laenatud naene

Režissööri nime pole teada. Näitlejate seas on Paul Pinna (peategelase onu) ja Alfred Sällik (teener). "Laenatud naest" filmiti Tallinnas Riia levikontori omaniku Mintuse tellimusel, välisvaadetelt on äratuntavad Pikk tänav ja Paks Margareeta, Patkuli vaateplatvorm koos trepiga ning Snelli tiik.
Film põhineb samanimelisel näitemängul, mille 1908. aastal tõlkis eesti keelde Mihkel Aitsam. [---]

Nitroalusel originaal on hävinud, ent säilinud on heas seisukorras koopia filmilindil. Tiitrid ja vahetekstid pole säilinud, näha on vaid viimaste asukohad. Filmi ainsat teadaolevat eksemplari säilitatakse Gosfilmofondis Venemaal. [---]

Aastal 2017 taastas filmi Mart Sander; tema helindatud, vahetekstidega varustatud, koloreeritud ja õigeks korrigeeritud kiirusega versioon kestab 22 minutit.
Peeter Simm - Howling Pixel: https://howlingpixel.com/i-et/Peeter_Simm (5.05.2019).