Allika poole mineja (1979)

Võtteperiood

6.06.1979 - 27.09.1979

Linastusluba

16.10.1979 ENSV Riiklik Kinematograafia Komitee lubab demonstreerida kogu Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajaga kuni 31.12.1980 dokumentaalfilmi "Allika poole mineja".
Allikad: Filmiarhiiv, toimik nr 3404;Riigiarhiiv, ERA.R-1707.1.1816.     

Ajakirjandusest

Maris Balbat: Raskem oli Peeter Toominga «Allika poole mineja» tee kolleegideni.
H. Sablevicius: «Eesti filmides on mind alati kõige rohkem erutanud nende rahvuslik hingus. See rahvusliku hinge tunnetus võib ilmuda ootamatult seal, kus välist rahvuslikkust polegi. Nii oli see P. Toominga «Aastates», kus äkki maa lõhna oli rohkem kui paljudes rahvuslikku kesta kujutanud filmides. «Allika poole mineja» puhul on aga tunne, et Tooming tahaks ka ise sellele allikale välja jõuda, kuid ei jõua. Võib mõista, mida ta taotleb, kuid alati ei saavutata ju seda, mida taotletakse.»
A. Klockins: «Suhtun Toominga filmisse lugupidava eitusega. Kõik tuleb siin peast, on konstrueeritud. Tegemist on puhtalt mängufilmiga, kusjuures ma ei näe erilist mõtet selliselt mängufilmi teha. Dokumentalistikat see laad aga ei rikasta. Ei usu, et selles suunas võiks veel kaugele minna.» Mitte dokumentaal-, vaid mängufilm — nii arvasid teisedki sõnavõtnud.
Balbat, M. (1980). Sel kevadel Haapsalus [Balti liiduvabariikide filmidokumentalistide X sümpoosion]. Sirp ja Vasar, 30. mai.

Taas kinolinal

Peeter Toominga filmid Kumu kunstifilmide festivalil 5. juunil 2015:
KuFF: Peeter Toominga 1960. –1980. aastate filmid
http://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/kuff-peeter-toominga-1960-1980-aastate-filmid/   (31.08.2015).

Põhjatu ehk Pühatu ohvriallikas

Pühatu allikad

Saaremaa suurem ja kuulsam ohvriallikas on Pähkla küla taga madalal heinamaal väikses metsatukas asuv sügavroheline Põhjatu allikas.
Nimetuse on allikas saanud oma sügavusest - kord olevat 7 sülla pikkuselt ritvu üksteise otsa seotud ja allikasse aetud, kuid põhi jäänud kätte saamata. Ka ei olevat kogu küla köied kokkuseotuna põhja ulatunud.
"Põhjatu" kõlab saarlase suus "pöhatu", mis on juba üsna lähedal "pühatule".
Allikad (neid oli siin rohkem) on olnud väga kuulsad, siia käidud ohverdamas kõigist Saaremaa nurkadest. Tavalisteks ohvriandideks olid mündid. Aastate eest täitis ligi 10-meetrise läbimõõduga allikas tähtsat majanduslikku funktsiooni - varustas oma sinakasrohelisest sügavusest üleskeeva puhta veega Pähkla kalakasvatuse basseine.
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=363  (31.08.2015).

Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12397   (31.08.2015).

Keskkonnaagentuuri Infoleht, Ürglooduse objektide andmete kuvamine,
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-875057441 (31.08.2015).