Ruja - Keelatud! (2017)

Filmist meedias

Keiu Virro: "Õigupoolest teen muidugi pealkirjas ülekohut, sest ajal, mil „Ruja – KEELATUD!” kaadreid filmima hakati, polnud Ruja suurest kokkutulemisest veel midagi kuulda.

Aga ega see film ole tegelikult ka Rujast. On rohkem nagu Rannapi sooloprojekt.

Filmi alguses annab Rein Rannap edasi Villu Tamme hinnangu, mille kohaselt võinuks omaaegne parim rokkmuusika plaat olla Ruja oma, olnuks vaid luba see lindistada. 43 aastat hiljem salvestati sama muusika hoopis Kristjan Kannukese esituses ja see moodustabki dokumentaalfilmi raami.

Filmi mahub kõvasti Ruja muusikat – peamiselt 1970-ndatest pärinevate lugude uusi salvestusi, esitajaks Kristjan Kannukene. Suurepärased laulud sügavalt andeka ja heas mõttes veidra noore laulja suust kõlamas – juba ainuüksi see osa on puhas nauding. Üldse on vahelduseks tore, et muusikutest rääkivas filmis on tõepoolest suur osa just muusikal enesel, kõnelevaid tegelasi seevastu on pehmelt öeldes vähe.

Kaklev ahvikari

Kuuleme kõvasti Rannapit ja õige pisut Kannukest. Viimase puhul jääb küll kohati mulje, nagu oleks keegi ta kappi kinni pannud ja teda seal nii kaua hoidnud, kuni plaat valmis. Ka Kannukese keelekasutus, kui ta räägib „antud muusika” tugevamatest külgedest (meloodia ja sõnad!), jätab sama mulje. Kapis kinni. Põgenema ei pääse.

/---/

Õigupoolest on siiski veel üks inimene, kes filmis sõna saab. See on meie hulgast praeguseks juba lahkunud Kalju Komissarov, kes meenutab endale omase käredusega, kuidas ta omal ajal Rujaga legendaarseks saanud „Protsessi” lavastas. /---/

Kahjuks jääb see kõrvalepõige ka ainsaks. Ei Nõgistot ega kedagi teist. Mis on jällegi kohati seletatav sellega, et Ruja kokkutulek filmimise ajal veel kavas ei olnud ja tegevus keerlebki hoopis uue plaadi salvestuse ümber. Ka filmi nimi ise viitab tegelikult plaadile, ent samas näitab paratamatult ka seda, et jutt on Rujast. Ja Rujas oli rohkem inimesi.

Kes on filmi autor?

Üks üsna ilmselge küsimus, mis filmi puhul tekkis: kes, pagan, on selle autor? Igasuguseid muid nimesid leiab tiitritest parasjagu, režissööri oma aga mitte. Ei, nimi nime pärast ei lisa filmile a priori väärtust. Küll aga tundub praegu, et autori nime puudumine võib selgitada küsimusi, mida film õhku jätab. Kui esilinastuse režissööri nime puudumise kohta küsisin, sain vastuseks, et film oli tiimitöö. Võin kinnitada, et selles pole mul absoluutselt kahtlust. Ühtlasi, milline film ei ole tiimitöö?

Sellest, mis praegu filmiks on saanud, jääb pigem mulje, et Rannap on amokki jooksma lastud.

Film vajab kedagi, kes sellele alla kirjutaks, kedagi, kellel oleks nägemus ja võime materjalist piisav distants võtta. Sellest, mis praegu filmiks on saanud, jääb pigem mulje, et Rannap on amokki jooksma lastud ja kellelgi pole olnud südant kätt ette panna. Seejuures ei alahinda ma sugugi Rannapi panust eesti muusikasse. Tema ja Kristjan Kannukene ühes uue bändiga Ruja varasemaid lugusid jäädvustamas – see on kahtlemata oluline. Ühtlasi oleks sellest ilmselt väga hea pooletunnise filmi või saate saanud. Praegu on filmis palju enesekiitust, mis on täiesti ülemäärane: vaevalt, et keegi Ruja või Rannapi panust Eesti muusikasse kuidagi alahindaks. Ühtlasi kipuvad lood korduma.

Sellest, kuidas Ruja lugusid ja esinemisi omal ajal keelati, saab vaataja lõpuks küll mõnevõrra kuulda, aga oleks tahtnud rohkem. Ja rohkematelt inimestelt. Nii kukubki lõpuks välja, et „Ruja – KEELATUD!” on eelkõige tugevalt Rannapi perspektiivist Ruja omamütoloogiat kinnistav film.

Artikli täistekst:
Veel üks lugu Rujast. Nüüd on film ka - Eesti Päevaleht
Virro, K. (2017). Veel üks lugu Rujast. Nüüd on film ka [„Ruja – keelatud“]. Eesti Päevaleht, 15.aug, lk 11, ill.

Ühe filmi režii autori Aleksander Otsa sõnul tuli idee filmiks produtsent Eero Nõgeselt.
"Eero aitas Rein Rannapil välja anda Ruja varajaste laulude albumit ja seoses sellega tekkis idee, et kui seda juba minnakse salvestama sinna stuudiosse, siis on see hindamatu materjal. Kuna sinna otsa tuli kontserttuur siis oli loomulik ka see üles võtta. Sinna juurde tulid ka intervjuud ja nii saigi sellest dokumentaalfilm," sõnas Ots.

"See film on kõige lähedasem võimalus piiluda telgitagustesse, mis toimus Ruja proovisaaalis," lisas Aleksander.

Vaata intervjuud Rein Rannapiga: PUBLIKU INTERVJUU | Rein Rannap Ruja keelamisest: kui me oleks ...