Protsess (2017)

Filmist meedias

Katkeid intervjuudest filmi režissööri Askold Kurovi ja produtsent Max Tuulaga.

Kas tundsite Oleg Sentsovi juba enne filmi tegema hakkamist?

Kurov: Jah, tutvusime kolm aastat enne tema vahi alla võtmist. Sentsovi esimene mängufilm valmis samal ajal kui minu esimene dokk. Rääkisime palju Facebookis ja kohtusime, kui ta Moskvas „Mängurit“ esitles. Järgmine kord nägin teda juba kohtuistungil.

Oli tema vahistamine teile üllatus?

Kurov: Olegi vahistamine Krimmis oli mulle täielik šokk. Sellesarnastest olukordadest kuulnuna teadsin juba enne, et Oleg tegutseb aktivistina Maidanil ja Krimmis, aga temaga juhtunu oli sellegipoolest ootamatu. Olin täiesti kindel tema süütuses. Alati tundub, et selliseid asju ei juhtu oma tuttavaga. See puudutas mind väga sügavalt – Oleg ei ole mulle keegi abstraktne isik. Üritan ka filmiga saavutada seda, et ta ei jääks lihtsalt abstraktseks tegelaseks.

Kas otsustasite kohe pärast arreteerimist temast filmi teha?

Kurov: Esmalt läksin kohtuistungile, et teda näha ja talle toeks olla. Pärast teist istungit sain aru, et olukord on lootusetu ja mul ei ole mingit võimalust seda mõjutada. Tundus, et ainus viis midagi teha on seda lugu filmina rääkida.
/---/

Kas te ise põrkusite filmi tehes riigipoolse tsensuuriga?

Kurov: Ei, ma tsenseerisin pisut iseennast, et mõningaid inimesi kaitsta. Pääsesin ligi sugulastele ja advokaatidele ning mul olid õnneks filmimisel vabad käed. Tundsin seetõttu pidevalt vastutust kuuldu ja filmitu suhtes.

Tuula: Kandideerisime Venemaal ka mitmele filmifestivalile, aga kõik lükkasid filmi tagasi, välja arvatud Vitali Manski „Artdocfest“. See film ei saa iialgi Venemaal ametliku levi sertifikaati.

„Protsess“ esilinastus Berliini filmifestivalil. See on Venemaa filmitööstusele suur sündmus, alati püütakse kajastada vene kultuuri jõudmist „Berlinalele“. Seekord meid isegi ei mainitud. Rääkisin ajakirjanikega paarist tele­kanalist ja nad ütlesid, et neil oli keelatud meie filmist rääkida.

Intervjuu täistekst:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/ainus-viis-venemaal-toimuvast-raakida-on-see-ules-filmida/
Liimets, A. (2017). Ainus viis Venemaal toimuvast rääkida on see üles filmida. Sirp, 1. sept, lk 27–28.

Askold, oli julge otsus teha selline film, arvestades, et elate ise Venemaal. Kas te ei kartnud tagajärgi?

Askold Kurov (AK): Ma ei pea ennast julgeks. Mõnikord on olulise valiku tegemise jaoks täpselt õige aeg ja saad aru, et ei saa midagi tegemata jätta. Tegu oli minu jaoks selle hetkega. Olin väga hirmul, vahepeal oli lausa paranoiline periood.

Nägin, kuidas salateenistus minu filmi tegelasi jälgis, telefone pealt kuulas. Pidi olema väga-väga ettevaatlik. Ma ei tundnud võimude poolt isiklikult survet, sest ma ei kuulu organisatsiooni, mis sõltuks riigi rahakotist. Üritan olla võimalikult iseseisev.
/---/

Kas usute, et teie film muutis Oleg Sentsovi Ukraina vastupanu- ja Venemaa süsteemi vastase võitluse sümboliks?

AK: Mõnes mõttes kindlasti. Oleg Sentsov on kunstnik, ta oli Maidani sündmuste ajal ja Krimmis kodanikuõiguste aktivist. Minu jaoks on kindlasti tegu iga inimese sisemise vabaduse sümboliga.

Tal on see sisemine vabadus, mida mitte keegi temalt ära ei saa võtta. See vabadus on alati temaga, isegi vanglas. Tema kõned kohtumõistmise ajal näitasid, et ta oli ette valmistunud. Kõned polnud mõeldud võimudele ega kohtunikele, vaid tavainimestele.

Max Tuula (MT): Tegu pole ainult Ukraina vastupanuga, vaid rohkemaga, ja just seetõttu on Olegil ka näiteks Euroopa Filmiakadeemia ning Amnesty Internationali toetus. See näitab tugevust ja usku sellesse, mida teed, olenemata sellest, mis juhtub.

Ta ei muutnud oma arvamust ja jäi endale kindlaks, hoolimata sellest, mida tegid FSB ja Vene valitsus. Seetõttu on tema puhul tegu ülemaailmse sümboliga. Tema põhimõtted ja tugevus teevadki temast universaalse sümboli.

Rääkige palun filmi tegemise protsessist. Kui keeruline oli saada ligipääsu kohtuistungitele ja kas filmi tegemisel üritati teile ka kaikaid kodaratesse loopida?

AK: Kuna tegu oli näidisistungiga, ei tehtud meile mingeid takistusi. Taheti, et istung jõuaks võimalikult paljude inimesteni.

MT: Olid vaid mõned tehnilised takistused. Mõnikord ei olnud kohtusaalis viibimine lubatud. Nagu filmiski näha, pidi Askold siis filmima kohtumajas olevat ekraani.

See oli sõjaväekohus ja sel põhjusel peeti istungid Rostovi linnas, kuna kõikjal pole sõjaväekohtuid. Filmis on stseen, kus kohtuistungil loetakse sõnad peale, et kohtunike filmimine pole lubatud. Olid mõned piirangud.
/---/

Intervjuu täistekst:
http://maailm.postimees.ee/4215185/eesti-film-paljastas-ukraina-filmimehe-naidispoomise
Kutti, M. (2017). Eesti film paljastas Ukraina filmimehe näidisspoomise. Postimees, 1. sept, lk 14–15.

Teema kohta:
http://maailm.postimees.ee/4215223/ukraina-filmimees-maksis-kindlameelsuse-eest-vangistusega
Kutti, M. (2017). Ukraina filmimees maksis kindlameelsuse eest vangistusega. Postimees, 1. sept.