Tõnis Mägi. Vaikus valguses (2019)

Autor oma filmist

Katke intervjuust Priit Pääsukesega

Kust tuli hull mõte Tõnis Mäest film teha?

Ma sattusin lugema Tõnis Mäe ja Berk Vaheri raamatut „Müümata naer“, mis oli väga huvitav lugemine. Teine käivitav impulss tuli Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni kahasse tehtud plaadilt „Teine ruum“. Ma ei mäletagi enam, kumb neist minuni varem jõudis. Tekkis tunne, et saaks hea filmi. Nii ma Tõnisele helistasingi ja õnneks talle see mõte meeldis.

Intervjuu täistekst:
https://leht.postimees.ee/6795221/mustilise-maailma-dekodeerimine
Spungin, I. (2019). Müstilise maailma dekodeerimine. Postimees, 7. okt, lk 14–15.

Tõnis Mägi filmist

Katke intervjuust

Olete öelnud, et Priit Pääsuke on oma filmis teie olemusele päris hästi pihta saanud. Kas oli põhjust karta vastupidist?
Olen andnud intervjuusid näiteks televisioonile ega ole pärast üldse rahul olnud. Seal on ajalimiit. Jõuad korraks sisse hingata, kui juba öeldakse: „Stopp!” Aeg on läbi ja tuvi peost lennanud. Aga selle filmiga oli aega viis aastat ning Priit ja Mihkel Soe (operaator – K. V.) ei olnud liiga tihti mul kaameraga kukil ka. Mõtlesin, et mina ei hakka selle filmi jaoks muudkui pead kammima ja viigipükse jalga ajama. Muidugi on selles ka mängu, aga suures osas olen ikka, nagu olen, võtke või jätke.

Kohe ma Priidule siiski „jah” ei öelnud ja pärast ikka põdesin ka. Kui tuleb välja, et lõpptulemus on ei-tea-mis, siis on jälle seletamist, et miks ma üldse lasksin midagi sellist teha… Aga ma olen filmi nüüd kaks korda vaadanud ja olen hämmingus. Ei tõmmanudki pead õlgade vahele!

Tuleb arvestada, et Priidu film ei ole eluloofilm. See on laegas viie aastaga minu elust. Kui see oleks eluloofilm, siis peaks selles kindlasti olema ka minu vanim tütar Liis-Katrin oma lastega ja tütar Maarja oma elukaaslasega. Küll aga on filmis olemas minu abikaasa Kärt ja nooremad tüdrukud, kes pole seal mitte ainult kui minu pere, vaid ka kui kolleegid. Nad laulavad ju ka filmis.

Film mõjub ise eraldiseisva muusikapalana, see on eripäraselt rütmistatud ja struktureeritud.
Meil oli varem Priiduga juttu, et mis võiks olla filmi selgroog. Mina ajasin muudkui seda rida, et see peaks olema Hermann, minu klaver. See on see, mis on mind muusikaga sidunud. Sinnamaani välja, et väikese poisina hüüdsin kaane alt pianiinosse ja kõik keeled hakkasid võnkuma. Nüüd on seesama motiiv filmi esimestes kaadrites. Need seosed jõudsid minu jaoks kohale hiljem. Selles filmis on ajasillad, mis tulevad praegusesse aega välja, ja mingi muster hakkab tööle. Lõppude lõpuks – eks minu laulud räägi ju ka ühest ja samast asjast. Sellest, kuidas lind tahab puurist välja. Sellest räägib nii „Pimedale muusikule” kui nüüd ka „Kondor”.

Intervjuu täistekst:
https://epl.delfi.ee/kultuur/tonis-magi-mul-on-korgel-puune-peal-olemisest-korini?id=87697225
Virro, K. (2019). Tõnis Mägi: mul on kõrgel püüne peal olemisest kõrini. Eesti Päevaleht: LP, 11. okt, lk 48–51.

Arvamusi filmist

Hendrik Alla: „Priit Pääsukese dokumentaalfilm Tõnis Mäest algab nõiduslike kaadritega: muusik jalutab läbi hüljatud mõisa, mis täidetud vanade klaveritega. Mees räägib nendega, patsutab neid, nagu oleksid klaverid suured tummad loomad. Kuskilt kerkib ajusse mälupilt lehmadest uduviirgude vahel päikesetõusu ajal karjamaal. Niisugust kaadrit filmis ei ole, see on kriitiku fantaasia.
„Tõnis Mägi. Vaikus valguses“ üritab valada pildikeelde Mäe muusika visuaalse külje ning koos operaator Mihkel Soega tuleb režissöör sellega suurepäraselt toime.“ /---/

Loe lähemalt:
https://leht.postimees.ee/6795218/pastelsetes-toonides-idealiseeritud-illustratsioon
Alla, H. (2019). Pastelsetes toonides idealiseeritud illustratsioon. Postimees, 7. okt, lk 15.

Tristan Priimägi: „Minu meelest ei saa aastal 2019 teha Tõnis Mäe dokki nii, et poliitikast ja tema vaadetest ei ole juttu - see on pea liiva alla panemine. Sama hästi võiks praegu teha doki Harvey Weinsteinist ja rääkida ainult sellest, kui hea produtsent ta on."
Filmikriitik Tristan Priimägi rääkis Õhtulehele, miks ta hindas möödunud nädalal esilinastunud portreefilmi „Tõnis Mägi. Vaikus valguses“ Eesti Ekspressi filmiarvustuses vaid ühe punktiga (2019). Õhtuleht, 15. okt, lk 12, ill.

Joonas Kiik: „Tõnis Mägi sai mullu seitsmekümneseks ning on Eesti kultuuris aktiivselt tegutsenud ja esil olnud juba üle poole sajandi. Juba ainult tema mitmekülgne loometee ja avalik persona annaksid materjali mitmele filmile või isegi seriaalile, muist tegevustest rääkimata. Priit Pääsuke pole püüdnud seda kõike ühte dokitunnikesse suruda, anda ammendavat ülevaadet, vaid on kujutanud Mäge eeskätt selle muusikuna, kes ta on praegu, viimase viie aasta jooksul, mil film kuuldavasti üles võetud sai. Üürike lõik pikast elust, kuid ühe filmi tegemiseks küllalt pikk, piisav aeg. Tulemuseks on korralikult fookuses hetkeülesvõte loojast, kes ka soliidses eas on heas vormis, otsib ja areneb hoogsalt. „Tardu võetud poosi … ja jäta see“, laulab ta Üdi sõnu – ja tõesti, tõesti, ta ei paista kuidagi tardunud olevat.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/valguse-algus-ja-lopp/
Kiik, J. (2019). Valguse algus ja lõpp [filmist "Tõnis Mägi. Vaikus valguses"]. Sirp, 18. okt, lk 30–31.