Juured: Emakivi (2018)

Mark Soosaar: „Tahaksin oma mõtiskluse lõpetada kahe suure hetkega Eesti uues filmikunstis. Need on Eva Mägi sürrealistlik unenägu tragöödiast Sõrve säärel, kus nõukogude võimuga saabunud viinakurat röövis terve põlvkonna mehi. Eva hoiatus dokis „Süda Sõrve sääres” on selgelt loetav — kui Eesti vabariik astub rajalt maha ja valib rahva tervise asemel rahalise kasu ning annab kolm tilka verd viinakuradile, siis oleme varsti kadunud rahvas. Siis ei jää meist maha midagi muud kui merelainte loksumine suure kivirahnu ümber, nagu Kersti Uibo novellis, mis on lisatud viie naise loodud kassettfilmile „Juured”.

P. S. Suurel kivil Liivi lahes on hea asukoht, sellel möödus Kersti Uibo lapsepõlv. Küllap ka paljude teiste Metsapoole laste oma. Filmi nurgakivina peaks rahn aga asuma kas proloogi või epiloogina linateose alguses või lõpus. Siis oleks ta sümbolina veel suurem ja surematu.“

Soosaar, M. (2019). Kui surematu on Eesti dokk? [filmidest „Surematu”, „Ahto. Unistuste jaht”, „Juured”, „Sõda”, „Vello Salo. Igapäevaelu müstika”, „Peep Puksi lugu”, „Jagada või mitte jagada”, „Rein Taagepera kahemõtteline Eesti”, „Süda Sõrve sääres”],  Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 84–87.