Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Viimsi saared (2011)

Sisukokkuvõte

Lugu kaasaegsetest Põhja-Eesti saartest, milles on ajalugu, traagikat, laeva- ja lennukihukke, üksindust, kaunist loodust ja ehedat Eesti elu. Suvised saared ja meri, talvine kalapüük, metsmaasikavälud ning militaarsaare Naissaare kaitserajatised. Dokumentaalfilmist "Viimsi saared" õhkub elujõudu.

Viimsi vallavanema Haldo Oravase juhtimisel võtab filmigrupp purjekaga ette mereretke bioloogi ja looduskaitsja Gustav Vilbaste jälgedes Viimsi poolsaare ümber asuvatele saartele. 1922. aasta fotol on Ernst Wicoff, Gustav Vilbaste, Ellen Vilbaste ja Hans Sõber, kaardil Vilbaste retk. Vald hõlmab Viimsi poolsaare ning üksteist saart: Naissaare, Prangli, Aksi, Tiirloodi, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli, Pandju, Sillikrunni ja Vullikrunni.

Esimene peatus on Naissaarel, legend saare nime kohta räägib Norra kuninganna röövimisest. Ajalooürikutes on saart esmakordselt mainitud 1075.-80. aastate paiku Bremeni Adama kroonikas kui Terra Feminarum. 1995. aastast on Naissaar looduspark. Sadam Peeter Suure merekindluse paigas. Sõjaajaloolane Mati Õun jutustab kuulsaimast saarel sündinud inimesest, astronoom Bernhard Schmidtist ning saare militaarsest ajaloost.

Katkendis kroonikafilmist "Austus langenud kangelastele" näidatakse 1919. aastal Naissaarel hukatud Nõukogude miiniristlejate Spartak ja Avtroil meeskonnaliikmete põrmude toomist sõjalaeval Tallinnasse.

Rong saarel, fotod. Rannarahva muuseumi töötaja Alar Mik näitab kunagise ohvitseride kasiino lagunenud ruume, hoone fotod 1920.-30. aastatest. Kohalik elanik Peedo Laht jutustab elust saarel, EELK Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson näitab remonditavat kirikut, fotod 1938. a. Nargenfestivali looja Tõnu Kaljuste räägib Bernhard Schmidtist, päikeseenergia arendamisest ja eluolust saarel.

Tauno Aintsi balleti "Helde puu" peaproov Omari küünis. Katkend lavastusest "V. Tormis - Eesti naiste laulud" Naissaarel.

Viimsi vallavanema Haldo Oravas tutvustab valla kohustusi saarel, kohalik elanik Karl Lindström jutustab enda Naissaarele sattumise ja külalistemaja asutamise loo. Vana postkaart Villa Lindbergist.

Edasi suundutakse Pranglile. Alar Mik räägib Prangli inimeste nimedest, saare asustusest ning rannakülade ja saarte rahva salakaubandusest. Foto konfiskeeritud piiritusenõudest 20.-30ndatel aastatel, ajaleheartikkel Prangli saare mõrtsukatööst. Alar Miku juttu hülgete küttimisest elavdavad fotod ja filmikaadrid Aksi saare hülgeküttidest 1938. Kalamehed jääalusel kalapüügil. Kalur Iivar Piirisaar kiidab oma saja-aastast head sõudepaati.

Kalurite päeva tähistamine 9. juulil 2011 Prangli rahvamajas, esineb Kihnu Virve pereansambel. Intervjuu Virve Köstriga. Prangli saar linnulennult, tekst tutvustab saare ajalugu, geograafiat ja asustust, filmilõike 1980ndast aastast. 24. augustil 2011 möödus 70 aastat aurulaeva Eestirand hukkumisest Prangli saare lähedal. Eestiranna mälestusmärgi juures meenutatakse esimesel sõjasuvel 1941 toimunut ja sellele järgnenud sündmusi. Ajaloolane Küllo Arjakas kõneleb mereajaloost ja auriku Eestirand saatusest. EELK Prangli Laurentsiuse koguduse õpetaja Kalle Rebane räägib saare elust ja kogudusest, Haldo Oravas kiriku ajaloost ning valla toetusest kiriku katuse restaureerimisel. Jumalateenistus kirikus. Turistid sõidavad mootorsõiduki järelkärus. Prangli suvitaja Ines Karu arutleb suvitajate, turistide ja kohalike suhete üle, Viimsi elanikud Mari-Ann ja Tunne Kelam saare arenguvõimalustest. Prangli koolilipu heiskamine.

Presidesdipaari visiit Prangli saarele 25. mail 2010. Ilvesed saabuvad laevaga, osalevad sportmängus ja võtavad vastu kingituse. Katkend ETV Vabariigi aastapäeva programmist 24. veebruar 2011 - Prangli ettevõtja Taavi Linholm abikaasa Käde Laanearuga presidendi vastuvõtul.

Enamikel Viimsi saartel püsielanikke ei ole, ainult Naissaarel kaks inimest ja Pranglil sada. Sillikrunn ja Vullikrunn on vahetevahel vee all, Kräsulis on suvitajad, Keril ajalooline tuletorn, Aksil on varem elu olnud. Raamatu "Aksi - mereriik Tallinna külje all" esitlus Rannarahva Muuseumis 13. oktoobril 2011. Meremuuseumi teadur Vello Mäss jutustab raamatu saamisloost ja Aksi saare ajaloost, harmooniumil mängib organist Tiit Kiik, Aksi saarelt pärit vaimulikke laule esitab Mart Jürgens. Legendi Keri saare tuletornist jutustab tuletornide ajaloo uurija Peeter Peetsalu. Aerovõtted saarest. Mati Õun räägib Keri saare lähedal 1940. aasta juunis alla tulistatud Soome lennukist Kaleva, mälestusmärk hukkunutele. MTÜ Keri Selts eestvedaja Peep Raja sõnul on saar tüüpiline majakasaar, ta tutvustab lähemalt 1858. aastal rajatud karahvinikujulist tuletorni. Reisiseltskond tõdeb, et nagu sada aastat tagasi leidis Gustav Vilbaste - tegemist on põhjatu aardelaekaga meie endi külje all. Puutumatu loodus, ergas ja raske ajalugu, traditsiooniline kalapüük, eraldatus ning teadmine omaenese vastutusest on midagi, mida nii lihtsalt kusagilt mujalt ei leia. Viimsi on oma saarte hoidjana rikkaim Eesti vald, mitte rikkuselt, vaid saartelt. Purjekas Michelle jõuab reisiseltskonnaga tagasi Pirita jahisadamasse.