Ühemeheshow (2019)

Autor oma filmist

Katke intervjuust Stewart Johnsoniga:

Millal jõudsid mõtteni teha kogemuste põhjal film?

Hakkasin filmile mõtlema kolme aasta eest. Rääkisin sõbra, produtsent Aet Laiguga ja ütlesin, et mul on vähikomöödia mõte. Aet ütles kohe, et talle see mõte meeldib. Eestis ei ole midagi sellist varem tehtud. Meie teada on ainult üks vähikomöödia veel: Seth Rogeni „50/50”, mis tuli välja samal ajal, kui olin vähiga haiglas. See on väga hea film! Aga ma ei tahtnud teha koopiat ja olin seetõttu väga ettevaatlik.
Hakkasin stsenaariumi kirjutama. Mul ei olnud mingit spetsiaalset stsenaariumi kirjutamise tarkvara, nii et kirjutasin selle Wordis. Kui tekst valmis sai, tõstis Aet selle spetsiaalsesse programmi ümber ja selgus, et see oleks olnud umbes viie tunni pikkune. Nii et lõikasime sealt päris palju välja. Nagu vähki.
Film on ilukirjanduslik versioon minu blogist, ehkki mõned asjad, mis minuga päriselt haiglas juhtusid, on seal ka sees.

Filmiga kaasneb tervisekampaania.

Jah, kogume raha vähiravifondile Kingitud Elu. See särk, mis mul seljas on (osutab särgile, millel ilutseb kiri „Keep your eye on the ball”), maksab Coca-Cola Plazas 13,5 eurot. Viis eurot sellest läheb otse Kingitud Elule ja ka igast ostetud piletist läheb üks euro fondi.

Kogu filmi saadab mõte, et inimesed ei tohiks karta rääkida?

See ongi Chuck Band Show’ mõte. Chuck Band (filmi peategelane, keda Stewart ise mängib – K. V.) on raadio-DJ, kellel ei ole kuulajaid. Tema ülemus, kelle rollis on Genka, ütleb Chucki vähist kuuldes, et ta peaks sellest raadios rääkima. Chuck teeb kogu aeg nalju, aga need pole naljakad. Ent seejärel hakkab ta rääkima päris elust, naljad muutuvad paremaks ja kuulajaid tuleb. Olen saanud palju kirju, milles räägitakse enda olukorrast. Aga minu küsimus on: miks mulle? Miks mitte oma perekonnale ja lähedastele?

Intervjuu täistekst:
https://epl.delfi.ee/kultuur/koomik-kes-naeris-end-vahist-terveks?id=87886719
Virro, K. (2019). Koomik, kes naeris end terveks. Eesti Päevaleht: LP, 1. nov, lk 32–33.

Arvamusi filmist

Hendrik Alla: „Puudu jääb sellest, mis filmile omane: liikuvast pildist. Üldmulje on staatiline ja lame, tuletades meelde pigem keskpärast telesarja kui filmi. „Amatöörvideo“ oleks siinkohal siiski liiga karm termin, aga tüütult palju on stseene, kus näitlejad lihtsalt seisavad kõrvuti ning esitavad dialoogi. See võiks töötada raadios või püstijalakomöödia laval, aga filmis mõjub igavalt. Samavõrra kui staatiline pildikasutus torkab „Ühemeheshow’s“ ebameeldivalt silma hüplik montaaž, millel puudub loost johtuv loogika. Päev ja öö, pimedus ja valgus vahelduvad filmis sellise tempoga, nagu oleks Eestis kuuetunnine ööpäev.
/---/

Võib-olla oleks filmile kasuks tulnud, kui täispika komöödia asemel oleks Chucki liigutav ja õpetlik lugu tihendatud teravasse, tegijatele jõukohasemasse lühifilmi?“

Arvustuse täistekst:
https://leht.postimees.ee/6818921/uhemehe-show-kahju-et-nii-valja-kukkus
Alla, H. (2019). Kahju, et nii välja kukkus. Postimees, 6. nov, lk 24.

Sten Kauber: „Kuigi inimsuhete skaala on lai ja osutab raske teekonna osalistele, nendevahelistele komplekssetele suhetele, kuvab film neid üsna puiselt. Tegelastevaheline dünaamika on lavastatud tuimalt, mistõttu töötab dialoogipõhine huumor harva. Huumor jääb ka laiemalt munandivähi kui süžee tuuma tõsiduse varju, pistes pea välja vaid mõnes raadiosaate stseenis, kus Stewart Johnsoni kui kaasstsenaristi (koos režissöör-stsenaristi Al Wallcatiga) koomiku taust tuleb kõige ilmekaimalt välja. Samuti tabab stsenaarium meditsiiniasutuste kohmetuid iseärasusi, ent ei mängi neid piisavalt efektselt välja. Peale selle ümbritseb lugu mingisugune tunnetuslikult poolpassiivne õhustik, mis ei ühti hästi filmi tasase tempoga.
/---/
„Ühemeheshowd” saadab küll teatud siirus, aga see ei saavuta sellist küpsust, mida ootaks seda temaatikat käsitlevalt linateoselt. Seda lahustab lõpuni lavastamata pooltoores huumor, tehniline viimistlematus ja nõrk rütm, mis ei suuda vormistada tõsieluliste detailidega inspireerivat lugu filmilikult köitvaks narratiiviks.

Ent kui „Ühemeheshowl” õnnestub meeste nigela arsti juures käimise valguses saada vähemalt mõnigi mees oma tervisele tähelepanu pöörama ja sellest avatumalt rääkima (sest huumor justkui riisub teemalt pingeid), on film oma eesmärgi saavutanud.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://epl.delfi.ee/kultuur/uhemeheshow-pealt-ullas-seest-silumata?id=87964327
Kauber, S. (2019). „Ühemeheshow“. Pealt üllas, seest silumata. Eesti Päevaleht, 5. nov, lk 14.

Loe ka arvustusi:
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/juust-uhe-munaga/
Põhjakas, T. (2019). Juust ühe munaga . Sirp, 15. nov, lk 33.

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/kahe-tegija-saastu-show/
Sauter, P. (2019). Kahe tegija säästu-show. Sirp, 15. nov, lk 32.