EnsV (2019)

"ENSV-st" sai "EnsV" ehk "Eesti, nüüd siis vabariik"

 Komöödiasari „EnsV” ehk „Eesti, nüüd siis Vabariik” on järg ETV ekraanil pikka aega (2010–2019) näidatud „ENSV-le”.

Sarja üleminekul ENSV ajast Eesti Vabariigi aega oli muidugi üksjagu arutamist ja vaidlemist. ETV soovis jätkata, Gert Kiiler (“ENSV” teine stsenarist) teatas kohe, et teda see uus aeg ei paelu ja tema siinkohal lõpetab.

Villu Kangur lähtus selles seisus lihtsast loogikast – kui ka tema stsenaariumi kirjutamisest loobuks, siis leitaks niikuinii keegi, kes seda teeb, ja see, mis sealt siis välja oleks tulnud, olnuks talle hoopis suurem psühholoogiline pauk, kui et riskida paljude arvamusega stiilis, et noh, see ei ole ikka enam see. Oma laps on ju kallis! Seda enam et aeg, milles “EnsV” praegu viibib, on samuti äärmiselt huvitav.
/---/
Teise stsenaristina lisandus tänavusest hooajast Piret Jaaks, kes Kanguri sõnul “hüppas koheselt paati” – tema kirjutatud osades tuli vaid mõnda detaili täpsustada lihtsalt põhjusel, et tema neid detaile oma vanuse tõttu ei pruugi teada, aga Kangur kindlasti teab.

“Piret hoomas väga hästi, kuidas sarja varem kirjutatud on. Ja järgib ka põhimõtet – me ei halvusta kedagi,” ütleb Kangur. “Kui tegelased üksteisele käru keeravad või mäkra mängivad, siis nad ei tee seda pahatahtlikult või meelega, vaid pigem sellepärast, et see tegu on neile hetkel kuidagi kasulik.” /---/
Alvela, A. (2020). Villu Kangur: nalja leiab elust enesest, kas või murtud luude hinnaga. Maaleht, 26. märts.

„EnsV-st“ meedias

Veiko Märka: „Eesti sai augustis 1991 taas iseseisvaks. Seega pidid ka seriaali autorid paratamatusega leppima, muutma nime ja muidugi ka olustikku, milles tegevus toimub. Et projekti üldse jätkati, oli mingis mõttes risk. Teisest küljest olid eeltingimused soodsad, sest „ENSV” polnud üldse allakäiv, end vanast rasvast elav või lihtsalt püstiogaratele koduperenaistele tehtav sari. Vastupidi, seal mõeldi kogu aeg välja uuemat ja huvitavamat. Kui esimestel hooaegadel kiputi nõukogude aega ülemäära puust ja punaselt ette manama, siis viimastel leidus loominguvabadust ja mängulusti palju rohkem.
/---/
Olgu autorite taotlused millised tahes, seriaalides oleneb väga palju näitlejatest. Vähem kui teatris, aga rohkem kui filmis. Lavastaja Ain Mäeots teeb nendega suurepärast tööd. Seni on „EnsV” suurim õnnestumine Rein Pakk Reinu rollis. Osaliselt on ta tavalise talupojamõistusega praktiline eesti mees, kes on sunnitud hakkama aferistiks, sest muid võimalusi lihtsalt ei ole – nii majandusliku olukorra kui ka tema isikuomaduste tõttu. Osaliselt on tema kuju täiesti ulmeline – seda absoluutse süüdimatuse tõttu, mis võiks iseloomustada pigem kretiini. Aga pole hullu, Pakk tuleb mõlema missiooniga toredasti toime.
/---/
Piret Kalda Marjuna tõotab kujuneda sarja uueks diivaks. Igatahes pakuvad selleks eeldusi nii stsenaarium kui ka näitleja ise. Vanadest peategelastest on seni kõige rohkem värskust ilmutanud Paavo (Tiit Sukk), kelle energia ebaseaduslike, kuid mitte elukardetavate afääride korraldamisel on veelgi kasvanud.
/---/
Ilmselt kaob ekraanilt Ats (Mait Malmsten). Tõsi, tema ootamatu lahkumise põhjused – olgu Jaltasse või Jantrasse – on isegi komöödiažanri kohta liiga alusetud. Näiteks „Kättemaksukontorist” on detektiive ja politseinikke pidevalt kadunud, kuid nende lahkumine on lavastatud leidlikumalt. Meedia andmetel väheneb ka Illari (Raivo E. Tamm) roll, ehkki seni on ta Kukekese kohviku ööklubiks Makaak muutmisega kenasti toime tulnud.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://epl.delfi.ee/kultuur/telesari-ensv-eesti-nii-suureparane-vabariik?id=89284431
Märka, V. (2020). Telesari „EnsV” – Eesti nii suurepärane Vabariik”. Eesti Päevaleht: LP, 20. märts, lk 41.