Emme (2019)

Raoul Kirsima mängufilm „Emme“ põhineb Leo Vissaku stsenaariumil ning räägib laste väärkohtlemisest ning sellest tingitud soovist põgeneda reaalsusest. Filmis on suur rõhk helikujundusel ja animatsiooni elementidel.

Väike haiglase näoga poiss (Kristan Kirsima) joonistab oma toas joonistusi sellest, kuidas teda ajab taga suur ja hirmutav koletis. Kriipsujuku lukustab end ühe ukse taha ning leiab enda eest kuumaõhupalli. Kriipsujuku ronib korvi sisse ja asub mööda taevalaotust aina kõrgemale ja kõrgemale sõitma. Taeva õhuvoolu on kuulda ka toas sees, kus usin poiss laua taga istub. Avatud akna tuuled keerutavad tolmu trööstitu ilmega toas, mille seinad on täis kleebitud kurja koletise joonistusi.
Kriipsujuku jõuab oma kuumaõhupalliga taevaväravate ette, mis kriuksumisega avanevad. Kriipsujuku ema tervitab oma poega, kui väravad poisile avatakse. Kallistust segab räme karjumine reaalsusest. Keegi on ukse taga. “Issi on kodus!” kostab ukse tagant. Poiss tõuseb ohkega laua tagant püsti, aga võtab suuna hoopis akna juurde. Toas jääb vaikseks ja isa karjumine kaob tühjusesse. Kergelt kõlab ennist kostnud väravate kriuksumist.

Märksõnad: animatsioonikunst | enesetapp | laste väärkohtlemine | surm | teispoolsus | traagika | unistused | Vaata kõiki »