Triivides kaugusse (2022)

Film kuulub lühifilmide kassetti „Kadumise lühikursus“

Emilia Kõiv: „Neljas film, Rebeka Rummeli „Triivides kaugusse“ on stilistiliselt kaunis nõukogudeaegne draama kosmonaut Alekseist ja tema naisest Verast. Venekeelne film mõjub kassetis teistest erinevalt, nii tempolt kui ka temaatikalt, kuid ehk ka ootamatu keelevahetuse tõttu, mis end täielikult õigustab. Sanatooriumi õhustik, hirm kipras kulmu ja musta Volgaga meeste ees, pehme, justkui kulunud kaamerapilt – „Triivides kaugusse“ olekski nagu pärit sellest ajast, millest lugu räägib. Film annab ka haruldase võimaluse nautida Eesti venekeelsete näitlejate tööd – midagi, mida praegu jääb tihti vajaka.

„Kadumise lühikursus“ on järjekordne näide kodumaise kino tugevusest. Alati ei ole tarvis pooltteist tundi (või rohkematki, nagu viimasel ajal kombeks on saanud) – piisab 20 minutist, et luua tegelased ja maailm, mis vaatajale ka midagi ütlevad ja kuidagi hinge poevad. See, kui erinevad kõik viis filmi on, teeb terviku üksnes tugevamaks, ükski teos ei astu teisele kandadele. Ja lühikursuseks võib seda nimetada küll – kui kinosaalis lambid põlema löövad, on kadumine mingil määral omandanud uue tähenduse.“

Kõiv, E. (2023). „Kadumise lühikursus“ näitab taas kodumaise kino tugevust. Eesti päevaleht: LP, 6. apr, lk 46–47.

Anne Vetik: „Rebeka Rummeli filmis „Triivimas kaugusse“ mängib peaosa Julia Aug ja oh, kuidas ta mängib. Ilmselt võiks Augi naudinguga vaadata ilma igasuguse taustsüsteemita ükstapuha kuhupoole triivimas, kuid selle filmi puhul on toeks ka elegantne stsenaarium, kvaliteetne kunstnikutöö ning tugevad sparringupartnerid Igor Rogatšovi & ko kujul. Ilus ja romantiline lugu.“

Vetik, A. (2023). Eesti filmi kiirkursus. Eesti Ekspress: Areen, 12. apr, lk 59.