Vaino Vahing pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut, kus on kirjas reaalsed sündmused ja isikud Vahingu enda subjektiivses interpretatsioonis. Seal kajastatakse Tartu kultuurielu, armuseiklusi, boheemlikke olenguid ja vaimseid otsinguid. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piirideületamine. Kunsti ja elu vahel Vahing selget piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaks maski, kontrolli enda üle. Sellist provotseerimist nimetas Vahing Spieliks ehk mänguks. Me näeme loojat, kes on teinud disharmooniast endale inspiratsiooniallika, kes "tunneb armastuses suurimat piina". Hirmu end armastuses kaotada. Inimest, kes tajub armastuse suurt jõudu ja vastab sellele alateadlikult disharmooniga. Vahingu päevaraamatu läbivaks teemaks on elu ohverdamine kunsti nimel. Elu, kus põleb ära olme, ...
Filmi režissöör: Rainer Sarnet
Tootjafirma | Klaasmeri |
Teose liik | Portreefilm, Dokumentaalfilmid |
Žanr | Eluloofilm |
Esitlus / dialoog | eesti |
Subtiitrid | inglise |
Kestus: | 79:00 |
Produtsent | Marianne Kõrver |
Režissöör | Rainer Sarnet |
Stsenarist | Rainer Sarnet |
Operaator | Erik Põllumaa | Marianne Kõrver | Mart Taniel | Ott Tiigirand |
Kunstnik | Laura Pählapuu |
Helirežissöör | Harmo Kallaste | Tanel Kadalipp |
Monteerija | Martin Männik | Marianne Kõrver |
Vaata lisainfot selle filmi kohta