Machina Faust (2022)

Filmist meedias

Maria Ulfsak: „Režissöör Kaupo Kruusiauk on teinud selles mõttes head tööd, et ta on lasknud oma pöörasel kangelannal lihtsalt olla. Kruusiaugu filmides on sageli sees soolise võrdõiguslikkuse teema ja tal on arenenud sotsiaalne närv. Ta ei ole Fausti kuhugi purki toppinud ega oma äranägemise järgi üritanud väänata, vaid lihtsalt mitme aasta vältel naist filminud. Kodus ja tööl, paremas ja halvemas seisus, õnneliku ja vihasena – elu erinevates situatsioonides (millest nii mõnigi on selline, et ennast vahest selles olukorras ekraanil näha ei tahaks). Õnneks pole režissöör Faustist ka üleliia lummatud ega püüa temast mingit ebamaist kangelannat konstrueerida, pigem jääb „Machina Fausti“ vaadates kohe silma portreteeritava ja režissööri omavaheline hea klapp, usaldus. Ma ei tea, kas nad päriselus tegid seda filmi üksmeeles või tülitsesid, aga tulemus on harmooniline ja voolav, seda kindlasti ka tänu Kaie-Ene Räägu maitsekale montaažile. Võiks öelda, et see on õnnestunuim Kruusiaugu film pärast 2008. aasta „Mängijat“, mis rääkis maletaja Jaan Ehlvestist. Näib, et nad on Faustiga teineteist käivitanud ja hingelisel tasandil mõistnud.

Pean sisuliselt väga õigeks seda, et tuleb teha portreefilme inimestest, kes on oma parimas loomeeas. Me tuleme sellisest kultuuritraditsioonist, kus kõigepealt tuleks oodata ära, kuni inimene on klassikuks saanud, ja kui ta on juba eakas (eeldatavalt Tähtis Vanamees), siis saab teda jäädvustama hakata ning tagasivaateliselt tema kunagi loodud suursaavutusi kiita. See on mõistagi ka oluline. Aga siiski ei maksa ära unustada, et kultuur ei ole midagi, mis on ära olnud – see on asi, mis voolab meie ümber just praegu. Seda jäädvustades talletame me olevikku, praegust hetke – mõtteviise, inimesi, kunsti, tööd, arusaamu ja trende –, mis on küll oluline ka täna, aga tulevikus lausa kulla hinnaga, sest sellest saab dokument, kuidas meie aega ja loojaid mäletatakse. On siiralt hea meel, et üheks killuks sellest jäädvustusest on „Machina Faust“.“

Arvustuse täistekst:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120082922/filmiarvustus-onneks-pole-rezissoor-faustist-uleliia-lummatud-ega-puua-temast-ebamaist-kangelannat-konstrueerida
Ulfsak, M. (2022). Jäälõhkuja nimega Faust [filmist "Machina Faust"]. Eesti Ekspress: Areen, 19. okt, lk 59.

Andrei Liimets: „„Machina Faust“ räägib mõlemast, nii loomingust kui ka igapäevasest ellujäämisest. Tegu on justkui seguga klassikalisest muusikuportreest ja Sandra Jõgeva (kelle käe all valmis äsja samu teemasid puudutav „Mare Tralla saladus“) mõne aasta tagusest rajust „Armastusest“. Kordamööda jõuab vaataja ette enesekindel ja sirgjooneline Faust proovides ja laval musitseerimas, siis hoopis haavatavamal kujul eraelu murede kallal puremas.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://kultuur.postimees.ee/7632481/maria-faust-moirgab-nii-sudamest-kui-saksofonist
Liimets, A. (2022). Maria Faust möirgab nii südamest kui saksofonist. Postimees, 24. okt, lk 16.