100 aastat eesti kutselist teatrit. Eesti teatriaasta 2005
Helen Valkna, "Libahundi needuse" teise režissööri arvates tuleb Sarneti usaldus välja teenida. "Kui see on saavutatud, siis mõistad, kuivõrd ta tegelikult vajab inimesi ja meeskonda enese kõrvale. Võtteplatsil on Rainer tihtipeale endassetõmbunud. Seda lõbusam on jälgida, kuidas ta ühtäkki (ehk mõne lavastuse ajel) avaneb, tormab monitori eest sootuks kaamera vaatevälja ning esitab kogu stseeni ise algusest lõpuni monotükina. Aga veel on Raineris peidus režissööritööks nii oluline empaatiavõime ning soov teistega arvestada..."
Grete Nootre, kes filmi ajal duublite eraldamiseks "klappi lõi", kirjeldab, kuidas režissöör hääletult naeru mugistades sajaprotsendilise tähelepanuga kaadris toimuvat jälgib.
"Ta on valmis näitleja asemel ise esimesena lavalt dramaatiliselt orkestriauku maanduma, kindlustamaks, et püstitatud turvakonstruktsioon ei ole eluohtlik. Ta jalutab mitu korda läbi teekonna, mille näitleja ekraanil ette võtab, et iga tegelase sisekosmosele paremini jälile saada. Just selle pühendumuse ja vahetuse tõttu ei kergita keegi kulmugi, kui duublite arv kasvab."
Arvo Iho, kursusejuhendaja: "Oli igavesti vahva tunne, kui meie poiste esimesed õppetööd pääsesid kohe rahvusvahelistele tudengifilmide festivalidele. Sarneti "Merehaigus" võitis 1994. aasta Püha Anna konkursil Moskvas parima kursusetöö auhinna.
Juba esimesest kursusest peale on Sarnetit huvitanud stiili ja vormi probleemid. Ikka on Rainerile meeldinud kerge "kiiksuga" lood ja teda huvitab muinasjutulise atmosfääri ning nihestatud maailmade loomine.
Raineri teine kursusetöö "Vari seinal" oli mäng prantsuse "uue laine" ja eriti Godard`i pärandi omandamiseks.
Tema diplomifilm "Kooljad ja libarebased" oli aga peene vormitunnetusega hiina õudusmuinasjutt, mida ma tal operaatori ja kunstilise juhendajana ka teha aitasin. Filmikassetis "Kass kukub käppadele" mängis Sarnet peeglitaguse maailmaga ja nüüd siis, "Libahundi needuses" on ta üritanud teha ulmefilmilaenudega mõrvamüsteeriumi. Ja mul on tuline kahju, et Sarnetil jäi "Rehepapp" tegemata."
Podekrat, M. (2006). Rainer Sarnet - algusest saadik andekaks tembeldatud. Eesti Päevaleht, 7. jaan, lk 17-19, foto.
Vaata lisainfot selle filmi kohta