Videoringvaade "Eestimaa" nr 4, aprill 1989 (1989)

Videoringvaade „Eestimaa“ keskendub seekord Tartule.

Tartu Ülikool

Intervjuu Tartu ülikooli rektori Jüri Kärneriga. Reporter uurib, milline on rektori pilgu läbi tänapäeva tudeng. Kärner leiab, et vaevalt on tänane üliõpilane midagi teistsugust kui on noored olnud läbi aegade. Rõõmu teeb tubli üliõpilaskond. Hiljaaegu sai ta kirja Ameerika Ühendriikides õppivalt III kursuse üliõpilaselt, üheksa lehekülge pikk. “Lugedes tuli lausa pisar silmi. Eelkõige tänutunest, kuivõrd tublid võivad olla meie üliõpilased,“ heldib rektor.  Ülikooli elus on viimasel aastal toimunud palju muutusi. Nii tudengid kui ka õppejõud on saanud rohkem ringi liikuda. Ülikool on muutumas avatuks – see on esimene tingimus, et täita oma põhikohust: valmistada ette haritlasi. Palju on sõlmitud lepinguid üliõpilasvahetusteks maailma ülikoolidega. Muret teeb sõjalise õpetuse ümber käiv arutelu ja tudengite protestid. Rektor arvab, et sõjalise õpetuse kaotamisega ei maksa kiirustada, saavad ju tudengid ajateenistuse läbi teha ülikoolis.

Peahoone ees annavad intervju ajakirjandustudengid Tiit Pruuli ja Ülo Veldre, kes räägivad Eesti Üliõpilaste Seltsi taasasutamisest ja edasistest sihtidest. Püütakse tagasi saada seltsi ajalooline maja. Maja on armetus olukorras, seal asub praegu kehakultuuri kateeder. Nüüd on selts saanud majas kaks ruumi oma käsutusse, tehtud on korralik remont. Noored jagavad EÜS-i postiaadressi, kuhu seltsile kirju saata. Ülikooli segakoor (kammerkoor?) laulab aulakontserdil Veljo Tormise tsüklist „Ingerimaa õhtud“ tantsulaulu „Röntüškä“. Tudengite meeleavaldus ülikooli sõjalise kateedri ees nõudmisega kateeder sulgeda. Tütarlaps annab sel teemal intervjuu, taustal nõukogude sõjaveävormis ohvitserid ja plakatid „Sõjakateeder kinni! Ja kohe!“, „Nõuame sõjakateedri kohest sulgemist. Kuulutame välja hoiatusnäljastreigi! –  10. aprilli liit“, „Vahetan automaadi lapse vastu!“.

Tartu Ülikooli raamatukogu ja lugemissaalid. Raamatukogu direktor Laine Peep rõhutab, et juba 1802. aastal koguti kuulsatelt inimestelt annetusi raamatukogu heaks. „Meil on üks vanemate ja väärtuslikemate raamatute kogu, mis oma suuruselt on ikkagi maailmaklass. Meil on ligi 4, 5 miljonit köidet. Meetrites on meie raamatute rida pikk umbes 85 kilomeetrit,“ ütleb Laine Peep. Suhted teiste raamatukogudega algasid 1812, ka praegu suheldakse raamatukogudega üle maailma, partenereid on ligi 450. „Vahetame raamatuid. Natuke on see naturaalkaubanduse nägu, sest raha meil ei ole.“ Juttu tuleb ka äsja avatud näitusest, mille raamatud saadi tänu Eesti Kultuurikoondisele Rootsis. Näitusel on põhiliselt võõrsil ilmunud romaanid. Kaadris Aino Kallase romaan „Armastuse vangid“, Karl Rumori „Tuuleviiul“ ja „Liivakella all“, August Gailiti „Isade maa“ jpt. Kaadris Tartu linna vaated, ülikooli peahoone, fuajee, auditooriumid, maalid Tartu ülikooli rektoritest ja professoritest, Tartu Ülikooli raamatukogu ja tudengid raamatukogu lugemissaalides.

Eesti Rahva Muuseum

Tartus Veski tänaval asub Eesti Rahva Muuseum. Intervjuu annab muuseumi direktor Aleksei Peterson. Kogud on maailma suurimaid. Pakkuda oleks palju. Muuseumi saatus pole olnud helde. 1944 põles maha muuseumi hoone, siiani pole korralikku ekspositsioonisaali, rahvale saab pakkuda näitust vaid sajal ruutmeetril. Enamus varasid on hoiul. Kaadris eksponaadid: setu hõbesõled, kaelaehted, triibulised rahvariide seelikud, tanud, pluusid, õllekapad, preesid, prossid. Raadi hoone taastamisel pole nõukogude võimult abi saadud. Kõneleb Heno Sarv ERM-i teadur, Eesti Muinsuskaitse Seltsi aseesimees. Pärast Raadi mõisa põlengut 1944. aasta sõjatules, ei antud hooneid enam eesti rahva käsutusse. „Nüüd oleme mõisa enda kätte saanud, restaureerimisprojekt on valminud, mõisast tuleb taas Eesti Rahva Muuseum. Tuleb suurema ekspositsioonipinnaga kui enne sõda ja mõisa ehitavad üles Poola restauraatorid. Külastaja võiks siia praeguste lubaduste järgi tulla 1995. aastal,“ loodab Sarv. Kaadrid Raadi mõisa varemetest.

Raadi kalmistu ja Jaani kirik Tartus

Kaadrid Raadi kalmistust. Suures plaanis Julius Kuperjanovi ja Karl Ernst von Baeri hauamonumendid, Karl Arraku kabel, Jakob Hurda haud. Jaani kiriku ees räägib Heno Sarv kiriku taastamisest: Eesti Muinsuskaitse selts koostöös väliseesti seltsiga kutsus Soomest eksperdid uurimaks kiriku olukorda, teostatud on ka arheoloogilised uurimised.

Lavastus "In corpore" teatris Vanemuine

Vanemuises äsja esietendunud Albert Kivika „Nimed marmortahvlil“ alusel loodud lavastusest „In corpore“ räägib Ago-Endrik Kerge. Teatri kunstiline juht ja lavastaja Kerge kommenteerib lavastuse sündi. Stseen lavastusest. Laval näitlejad Rain Simmul, Tõnis Lepp jt.

Eesti Põllumajandusmuuseum Ülenurmel

Tutvustatakse põllumajandusmuuseumi ja selle kogusid: tuulikud, põllumajandustehnika: viljapeksumasinad, kombainid, külvikud, kartulivõtmise ja -panemismasinad, traktorid. Muuseumi suurim väljapanek kajastab teraviljakasvatust läbi aegade. Kaadris näituse eksponaadid: leivaastjad, Otto Kivisalu puulõiked, erinevate teraviljade vihud, põllutööriistad jpm.

Sangari ja Tarmeko toodete reklaam

Tutvustatakse õmblusvabrik Sangar tooteid. Reklaamitakse meeste päevasärke, naiste pluuse ja pikki pükse, meeste ja laste pükse. Ekraanil töö õmblusvabrikus – õmblemine, särkide triikimine, kokkuvoltimine jne. Modellid demonstreerivad uusi tooteid. Kaadris Tarmeko tootmis- ja olmehooned. Tutvustatakse Tarmeko ajalugu, tegevust, arengusuundi ja tooteid. Elutoa- ja kontorimööbel, koolipingid ja riiulid, puidust mänguasjad.

Spordiselts Kalevi võimlemispidu Tallinna Linnahallis

Tallinna Linnahallis toimub 20. aprillil 1989 spordiselts Kalevi võimlemispidu. Avasõnad ütleb Mati Eliste: „Tänane õhtu on ka austusavaldus ühe eesti mehe elutööle, võimlemiskooli rajajale ja Eesti võimlemise isale Ernst Idlale.“ Ta tervitab ka Idla tütreid ja võimlejaid Idla keskusest Stockholmis. Võimlejad esitavad kava pallidega. Linnahalli saal on rahvast triiki täis. Publik saalis aplodeerib. Muljeid Idla võimlejate esinemisest jagab võimlemistreener Velju Rammo. Lõpukaadrites laval Mati Eliste ja Ernst Idla tütar Daisy Idla-Nilsson.

Paul Kerese mälestusturniir males

Tallinnas toimub rahvusvaheline Paul Kerese mälestusturniir Tallinn 1989. Paul Keresest räägib Raul Rebane (kaadritagune tekst). Kaadrid maleturniirist, autasustamisest. Ekraanil maletajad Lembit Oll, Jaan Ehlvest, Iivo Nei jt. Raul Rebase küsimustele vastab väliseestlane, Uus-Meremaa maletaja Ortvin Sarapuu.

Mistra vaipade reklaam

Tutvustatakse ja kiidetakse Mistra uusi vaipu. Mistra vaipadest räägib tekstiilikunstnik Heli Kelt-Saarnak.

Märksõnad: eestlaste tulevik | iseseisvumine | iseseisvusmeelsus | koori dirigeerimine | koorilauljad | koorimuusika | kultuuripärandi säilitamine | kõrgharidus | laulev revolutsioon (seotud sündmused) | lavastaja | lillepood | linnamiljöö (Tartu) | linnavaated | maletajad | maleturniir | maleturniiride publik | maleturniiride õhustik | modellid | murranguline aeg | mälestusturniir | naisvõimlejad | naisvõimlejate esinemine | nõukogude korra lagunemine | näitlejad | protestimeeleavaldus | põllumajandusnäitus | põllumajandustehnika | pöördeline aeg | raamatud | raamatuhoidla | raamatukogu lugejad | raamatukogu lugemissaal | raamatukogundus | raamatunäitus | rahvuslik eneseteadvus | rahvuslik identiteet | reklaam | rektor | stseen lavastusest | taasiseseisvumine | teater | tekstiilikunst | tekstiilikunstnikud | triikimine | tudengid | tulevikuvisioon | võimlemiskava | väliseesti kirjandus | väliseestlased | õmblejad | õmblustsehh | õmblusvabrik | õmblusvabriku töölised | ühiskonna uuenduskurss | ühiskonnamuutused | üleminekuaeg | üleminekuaja olustik | ülikooli raamatukogu | ülikoolilinn | üliõpilasseltsid | Vaata kõiki »