Sisukokkuvõte
Eesti Video maikuu videoringvaade “Eestimaa”
Interliikumise Eesti iseseisvusvastane televisioonisaatja Tallinnas Tondil
Esimesel mail asus interliikumise raadiojaama Nadežda juures tööle ka samanimeline telekanal. Eesti Video reportereid võeti üsna tõredalt vastu. Võrkaia taga seisab ajakirjanik Erik Boltowski. Sisse teda ei lasta: “See on Nõukogude Liidu territoorium,” kommenteerib väravavalvur vene keeles. Interliikumise ja telekanali üks juhtidest Juri Rudjak vestleb siiski oma ideoloogiliste vastastega, räägib vene keeles sellest, miks asutati raadiojaam Nadežda ja nüüd ka telekanal: “Me poleks kunagi hakanud oma jõude raiskama, kui meile oleks eraldatud väljund Eesti Raadios. Tahtsime eetriaega üks-kaks tundi ja mitte iga päev.” Võrkaia taga seisavad nõukogude sõdurid. Rudjak räägib, et ilma Jevgeni Koganita poleks nad seda saavutanud, NSV Liidu rahvasaadikuna pääses ta kohe NSVL kaitseministri Drmitri Jazovi jutule. “Eesmärk on meil ju ühine, me pole seda varjanudki – NSV Liidu ühtsus ja meie sotsialistlik kord meie riigis,” kommenteerib Rudjak ja lisab: “Televisioonijaama sisseseade on demonteeritud neist kohtades, kust lahkusid meie väed. Seadmed on tulnud Ungarist ja kuuluvad tänini Nõukogude Liidu kaitseministeeriumile. Nad lubasid meil neid kasutada. Keilas töötab raadio kesklainesaatja, mis samuti kuulub kaitseministeeriumile. Seal on muide ka raadiojaama teenindav personal kaitseministeeriumi oma. Kui meid igal pool ka suletaks, on meil olemas oma tehnika, millega on võimalik igal ajal eetrisse minna. Meil on olemas vahendid, mis haaravad kuuldavuse kogu maakeral. Stuudio asub sõjaväe territooriumil, me palusime enda kaitsmiseks sõjaväe abi.“ Intervjuu lõppedes avab sõdur võrkaia värava ja Rudjak siirdub sõjaväeossa. Kaadrid telemastist, televisiooni vastuvõtuantennist Keilas ja Tondi kasarmutest, kus asub raadiojaam ja telestuudio. Vene sõdurid valvamas, marssimas Tondil. Keilas istub kohalik elanik koos perega autos ja kurdab autoaknast reporterile (vene k): “Varem mängisid siin lapsed, nüüd pole lastel kuskil mängida. Üldse pole neil enam kusagil olla. Piirasid siin kõik aiaga ümber – varem sai siin koeraga jalutada või kassi lahti lasta. Televiisor on hakanud halvasti töötama, nende antenn annab kiirgust või midagi sellist. Moskva pildil pole väga viga, aga Soome televisiooni saateid ei saa me üldse enam vaadata. Arvan, et see on seotud selle sõjaväe antenniga.” Lapsed lisavad (vene k): “Siin oli nii hea olla. Nad saagisid puud maha. Varem peeti siin Jaanipäeva, tehti lõke. Meil oli siin huvitav olla.”
Monumentide "sõda"
Tallinnas on hakatud eemaldama punamonumente. Eestit on tabanud monumentide "sõda". 3. mai pärastlõunal tõsteti aluselt maha Mihhail Kalinini kuju, mis asus Tallinnas Balti jaama kõrval Tornide väljakul. Kraana tõstab kuju aluselt, seejärel on Kalinin juba pikali autokastis, käsi püsti, ja veoauto sõidab sellega minema. Kalinini kuju võeti maha Eesti Muinsuskaitse Seltsi aktivistide poolt Tallinna linnapea Hardo Aasmäe lubakirjadega. Aasmäe surub veoautojuhil kätt. Vastus ei andnud ennast kaua oodata: 9. mai ööl pandi Pärnumaal Tahkurannas toime vastuaktsioon – Uulu külas asuva Konstantin Pätsi sünnikohas paikneva mälestusmärgi jalamil plahvatas pomm. Laeng ei olnud nii tugev, et oleks hävitanud kogu 1990. aastal taastatud graniitplokkidest mälestussammast. Plahvatus lõhkus tugevasti samba esikülje alumist osa, rebides ära Konstanti Pätsi portreega pronksist bareljeefi. Kriminaalpolitsei hinnangul olid pomm suunatud lõhketoimega ning seda suutsid toime panna vaid oma ala asjatundjad. Kaadrid lõhutud sambast ja bareljeefist. “Vihje on ilmselge: president presidendi vastu!” kommenteerib diktor. 10. maiks oli kavandatud eestlaste järgmine käik: Harju mäelt pidi kaduma Viktor Kingissepa kuju, mis senimaani üle Vabaduse platsil oli eesti rahvale õiget suunda näidanud. Kogunenud ajakirjanike, foto- ja filmimeeste suureks pettumuseks sel päeval kuju maha ei võetud. Kuid 14. mail, hoolimata tihedast vihmast, kangutati kuju oma parteiliselt aluselt lahti. Kaadrid kuju mahavõtmisest. Tallinn oli alles hiljuti kommunistlike mälestusmärkide jaoks kõige kindlam “kaitseala”. Kui Tartus ja Pärnus kadusid punamonumendid kodanike omaalgatuse korras, siis pealinnas ei tulnud selline isetegevus pähe ka kõige radikaalsemalt meelestatud rahvuslastele. Kaadrites Igavene tuli ja Tundmatu sõduri monument Tõnismäel, Jaan Anvelti kuju, Jevgeni Nikonovi mälestussammas jt. Eesti Muinsuskaitse Selts sai siiski valitsuselt loa mõned rahva poolt eriti vihatud kujud koristada: Kadriorust kadus Johannes-Vares Barbarus, Toompea lossiaiast Johannes Lauristini büst, viimane kuuldavasti tema tütre ja perekonna palvel. Ometi ei ole muinsuskaitse hammas hakanud peale Vabaduse platsi veeres asuva mälestuskivi peale, mis ülistab 1940. aasta okupatsiooni. Mälestuskivi oleks sealt pidanud kaduma juba laulva revolutsiooni ajal. Samas on endiselt taastamata Tallinna ainuke Vabadussõja mälestusmärk Reaalkooli kõrval.
Tallinn
Kaadreid Tallinna vanalinnast.
Eesti Kodukaitse esimene aastapäev
Puhkpillimuusika saatel marsivad Kodukaitse liikmed. Ees on paar mundris meest, teised mehed marsivad oma igapäevariietes. Uhked ja kindlameelsed. Marsitakse Toompea lossi ette. Kodukaitse looja ja staabiülem Andrus Öövel annab käskluse: “Malev, joondu! Valvel!” Raporteerib siseministrile ja Kodukaitse ülemale Olev Laanjärvele: “Tallinna, Harju malev ja Remniku õppekompanii rühm üles rivistatud Eesti Kodukaitse esimesele aastapäevale pühendatud pidulikuks jumalateenistuseks!” Eesti Kodukaitse organisatsioon sündis 15. mail 1990. Eesti Video arhiivikaadrid 15. mail 1990 Toompea lossiplatsil toimunud Interliikumise miitingust: punased venekeelsed loosungid, kõned, lossi ründamine, veoauto siseneb lossiõue. Sajad mehed astusid juba 15. mai õhtul ja öösel vastu 16. maid Toompea lossi, Kadrioru lossi, raadio-, televisooni- ja ajakirjandusmajade ning trükikodade jpt objektide valvele. Mõne päevaga astus Kodukaitse organisatsiooni tuhandeid mehi. Kaadrid televisioonimaja valvamisest. Raekoja platsil vannuvad käsi südamel mehed ja naised truudust Eestimaale ja Kodukaitsele. Pidulikul rivistusel kõneleb siseminister Olev Laanjärv. EELK õpetaja Eenok Haamer õnnistab Kodukaitset ja kõiki, kes kaitsevad oma maad.
Dissident Jüri Kuke mälestuskonverents Tartus
14. mail korraldas ERSP Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis teaduskonverentsi, kus kõneldi rahvuslikust hariduspoliitikast, poliitilisest haritusest ja dissitentluse olemusest. Endine poliitvang Mart Niklus meenutab ülikooli õppejõudu, elektrokeemik Jüri Kukke ja tema teadustetevust, töötamist Prantsusmaal. Samuti meenutab ta Kuke dissitentlikku tegevust, tema tagakiusamist, vangistamist ja ka enda vangistamist ning Jüri Kuke surma 27. märtsil 1981 Vologda vangla haiglas. Taustal fotod Jüri Kukest Pariisis, kus ta 1970ndatel teadustööd tegi. Fotod Jüri Kukest Tartus õppejõuna ja perekonna keskel. Kaadrid Tartu ülikooli keemiahoone laborist, Jüri Kukele pühendatud näitusest. Foto Jüri Kuke hauakivist Kursi kalmistul.
Reklaam
Antakse teada, et alates juunikuust hakkab ilmuma ajakiri The Baltic Independent. Tutvustatakse moekauplust Flamingo Tallinnas Suur-Karja tänaval.
Eesti valitsuse esimehe Edgar Savisaare visiit Ameerika Ühendriikidesse ja Ameerika Ühendriikide riigidepartemangu delegatsioon Eestis
15. mail olid Eesti Vabariigi mitmed ministrid tulnud Tallinna lennujaama tervitama peaminister Edgar Savisaart, kes saabus USA-st kohtumiselt Georg Bushiga. Ka tütar Maria ootab lennujaamas isa. Balti ühtsuse visiidil Ameerika Ühendriikidesse osalesid ka Läti peaminister Ivars Godmanis ja Leedu Ülemnõukogu esimees Vytautas Landsbergis. Savisaar annab intervjuu lennujaamas, tema järel saabuvad intervjuuruumi ka välisminster Lennart Meri, Olev Laanjärv, Raivo Vare, Jaan Toots jt. Ameerika Ühendriikide riigidepartemangu delegatsioon on pärast visiiti ka Eestis. Kohtumine välisminister Lennart Meriga. Kaadris USA aseriigisekretäri asetäitja Curtis Warren Kamman, USA Riigidepartemangu Baltikumi osakonna juhataja Paul Globe jt. Katkend Savisaare intervjuust, milles ta räägib kohtumisest Ameerika väliseestlastega.
Erastamisalane konverents Tallinnas
Rootsi-Eesti ühisfirma turumajanduskeskuse eestvedamisel toimus 24. mail Tallinnas ametiühingute majas erastamisalane konverents “Eesti ei vaja kommunismi!”. Teema oli erastamise eesmärk ja tehnika. Avaettekande pidas Eesti Komitee juhatuse liige Jüri Adams: “Tänane ilm, see on nagu meie olukorra sümbol. Kalendri järgi peaks olema kevad, aga tegelikult on kõledalt külm ja loodus ei taha edeneda. Umbes nii on ka meie majandusliku olukorraga.” Üks mainekaim esineja oli majandusteadlane Eamonn Butler Londonist. Tema ja teiste ettekandjate ühised märksõnad olid: turumajandus, omandireform ja lahtiriigistamine. Küsimusele “Kas Eesti vajab kommunismi?” vastas Butler: “Seda saate vaid teie otsustada. Mina ei ole Eesti suhtes asjatundja. Kuid olen maailmas ringi vaadanud ja aru saanud, et eraomandus toob kaasa jõukuse, muudab majanduse efektiivseks ja tootlikuks ning selles suunas peaksitegi minema. Kui inimestel on isiklik omand, siis nad hoolitsevad selle eest paremini ja püüavad seda enda kasuks pöörata ja paremini korraldada. Lõppkokkuvõttes tähendab see kogu ühiskonna õitsengut.”
Tallinna Maimess
Eesti Kooperatiivide Liidu ja ETKVL-i ühisel eestvõttel toimub Tallinnas Eesti Näituste Sinises paviljonis teine rahvusvaheline eraettevõtluse Maimess. Messi avab majandusminister Jaak Leiman. Eestis oma messi korraldamise mõte sai alguse Poolast kuulsatelt Poznani messidelt, mis on märkimisväärselt aidanud kaasa Poola ettevõtluse arengule. Ka Eesti vajas rahvusvaheliste kontaktide sõlmimiseks oma messi. Eelmisel messil osales vaid 37 firmat, enamus Eestist. Seekord võtab osa 90 firmat ja esindatud on nii Taani, Rootsi, Soome, Lõuna-Korea, Poola, Itaalia, Saksamaa kui ka Nõukogude Liit. Intervjuu annab Eesti Kooperatiivide Liidu vastutav sekretär Andri Laiverik, kes tunnustab Eesti ettevõtlust ja lisab: “Eesmärk on messide abil jõuda välja alaliselt tegutseva kaubabörsini.” Kaadrid paviljonist, ettevõtete väljapanekust, messiboksidest ja -külastajatest. Kommentaari annab ka ETKVL-i juhatuse esimehe asetäitja Aado Peebo. Oma toodangut esitlesid nii suur- kui ka väikefirmad, kooperatiivid, aktsiaseltsid ja üksikettevõtjad. Pakuti info- ja sidevahendeid, rõivaid ja karusnahast tooteid, puitu, mööblit jpm.
Eesti trükikodades valmivad Venemaa tellimusel erootikatrükised.
Lehekioskist on paberinappuse tõttu peaaegu võimatu saada igapäevaseid ajalehti. Kioskimüüjad raputavad pead: ei ole! Küll aga pakkus üks lahke kiosköör lugemiseks alternatiivset kraami. Aktsendiga proua esitleb: “Venekeelne seksajakiri!” Paar aastat tagasi oli seksiajakirjandus veel tabu. Eesti Video reporter Urmas Reitelmann läheb trükikotta Oktoober uurima, kuidas on lood seksiajakirjade trükkimisega ja kes on nende põhiline tellija. Kommenteerib osakonna meister Milvi Uibomäe: “Nüüd on see meile tõesti saanud “lemmikteemaks”. Põhiliselt on tellija Venemaa.” Kaadris seksiajakirjad, kalendrid. Tundub, et selliste väljaannete jaoks paberit jätkub. Ka EKP keskkomitee trükikoda trükib porno- ja erootikaväljaandeid. Olukorda, miks täidetakse Venemaa tellimusi, kommenteerib tsehhiülema asetäitja Kai Aasmaa: “Möödund aasta novembris ilmus president Gorbatšovi ukaas, mis keelustas pornograafia, seksi trükkimise ja levitamise. See kuulub nagu karistamise alla. Teiseks, turg sai ka võib-olla küllastatud, kolmandaks, paberihinnad on tõusnud, mis majanduslikult ei ole enam nii kasulik. Kui varem läks paberipoognale 6 kopikat, siis nüüd isegi rubla.” Trükimasinad töötavad ja Eesti trükikojad koguvad kasumit, veelgi rohkem aga Venemaa ärimehed.
Tallinna Kalevi korvpallimeeskond – NSV Liidu meister
Mullu tähistati Eesti korvpalli 70. juubelit. Ajalooline foto Eesti korvpallimeeskonnast 1936. aasta olümpiamängudelt Berliinis, kus korvpall oli esmakordselt kavas. Turniiri esimeses mängus olid vastamisi Eesti ja Prantsusmaa ja palli viskas üles aukülaline, korvpalli leiutaja, ameeriklane James Naismith (foto Naismithi viskest). Niisuguse au osaliseks ei saanud ühegi teise riigi korvpallurid. Eesti võitis mängu 34:29. Kaadrid Kalevi korvpallimeeskonna mängust. Pärast Teist maailmasõda, kui Eesti oli allutatud Nõukogude Liidu koosseisu, hakati mängima selle maa meistrivõistlustel. 1949. aastal tuli Tartu ülikooli spordiklubi NSVL-i meistriks (foto). Eesti Vabariik on küll välja kuulutatud, aga rahvusvahelises ulatuses praegust Eesti meeskonda veel iseseisva riigina ei tunnistata. Selleks tuleb meie sportlastel rahvusvahelisele areenile jõudmiseks läbida NSVL-i meistrivõistluste sõel. Kalevi meeskond võitis tänavu Nõukogude Liidu lahtised meistrivõistlused. Play-offi finaalis alistati kahel korral Leningradi Spartak. Oma osa oli selles ka USA kodanikul George Jacksonil, kes esimese välismaalasena mängis kaasa suure impeeriumi meistrivõistlustel. Kaadrid võidumängust 6. mail ning Jacksonist ja teistest korvpalluritest võidukarikas pea kohal. Aivar Kuusmaa lõikab korvirõnga küljest korvivõrgu. Õnnitlemine, lilled. Võit tähendas Kalevile ukse avamist Euroopa riikide meistrite karikasarjale. Loomisel on kaks uut profiliigat – Euroopa- ja maailmaliiga. Kaadrid võidumängu lõpust. Arnold Rüütel võtab pidulikult vastu Kalevi meeskonna.
Reklaam
Reklaamitakse aktsiaseltsi Siil ja Eduard Vilde nimelist majandit Lääne-Virumaal Pajustis.
Eesti Kongressi viies istungjärk
25. mail kogunesid Estonia kontserdisaali Eesti Kongressi liikmed oma viiendale istungjärgule. Kaadris Vardo Rumessen, Tunne Kelam, Lauri Vahtre, Trivimi Velliste, Ivar Raig, Sulev Vahtre, Sirje Endre, Enn Tarto, Illar Hallaste, Eve Pärnaste, Mart Niklus jt. Oluline oli võtta seisukoht Eesti majanduslikust olukorrast. Arutelu käigus selgus, et Eesti Kongressi saadikute seas valitses üksmeel kõige tähtsamates majanduslikes küsimustes. Leiti, et Eesti ei vaja ülevõõbatud sotsialismi, vaid turumajandust, otsesõnu öeldult kapitalismi. Omand peab olema püha ja puutumatu, erastamist peabki alustama omal ajal röövitud omandi tagastamisest. Tauniti valitsuse ja ülemnõukogu määrusi ning seadusprojekte, mis reedavad tahtmatust väljuda käsumajandusest.
Ema
Emale ja lastele pühendatud saatelõik. Kaadrid lastest mänguväljakul, emad lastega. Tallinna raekoja platsil küsitakse inimestelt, kes ja milline on ema.
Tallinna Rahvakunstiklubi näitus
Tutvustatakse Tallinna Rahvakunstiklubi ja selle näitust. Räägib Rahvakunstiklubi juhendaja Mare Sihvre: “Rahvakunstiklubi sai alguse 1989. aastal Kooperaatorist, kus alustasime rahvariiete tegemist. See mõte meeldis naistele niivõrd, et järjest tuli gruppe juurde, kuni me jõudsime mõtteni teha Rahvakunstiklubi. Klubi tahab elustada ja tuua muuseumist välja rahvakunsti esemeid. Siin näitusel on väljas näiteks Jõelähtme linuk, mis on tehtud muuseumist leitud väikesest lapist.” Näitusel on väljas Pühalepa, Põhja-Viljandimaa, Jõelähtme, Lihula ja Virumaa kandi (Kadrina, Kuusalu, Viru-Jaagupi) riideid. Kaadrid näituselt, naised demonstreerivad rahvariideid.
Noortaaralaste kevadlaager Samma hiies
Samma hiid Viru-Nigulas. Intervjuu annab noortaaralane Ahto Kaasik: “Samma hiies toimub noortaaralaste laager, mille on organiseerinud noortaaralaste klubi Tõlet ja Viru-Nigula muinsuskaitse selts. On tekkinud väga palju inimesi, kes tunnevad huvi esivanemate kultuuri ja usundi vastu, aga ei leia oma küsimustele vastuseid. Siis me mõtlesime, et pakume neile võimaluse saada teavet maausu ja rahvakultuuri kohta, võimaluse ka üksteisega tuttavaks saada.” Kaadrid Samma hiiest, noortest seal ringi liikumas ja lõkke ümber. Ei ole kokku loetud, kui palju on Eestis taarausulisi. Klubis Tõleti on paarkümmend taarausulist, sõpruskonda kuulub umbes viiskümmend inimest. Noortele rääkis maarahva nimedest ja esivanemate maailmavaatest Tõnn Sarv, Kalle Eller rääkis maarahvaste maakultuurist. Addold Mossin, kes on ülemaailmse taaraliikumise hiislar, rääkis taarausust Rootsis ja Eestis. Noored ehitasid ka kiige, et jääks hiiele jälg noortaaralaste üritusest. Ahto Kaasik räägib Samma hiie tammest, silmaallikast ja ohvrikivist.
Ülemaailmsed virulaste päevad Viru-Nigulas ja Kunda Lammasmäel
Alates maikuust toimuvad ka üleilmsed Virulaste päevad, mida avajumalateenistusel, nelipühi laupäeval õnnistas Maarja kabeli varemete juures Eesti Evangeelse Luteriku kiriku peapiiskop Kuno Paljula. Rahva hulgas on ka õigeusupreestrid. Laulab segakoor. Austatakse nende virulaste mälestust, kes langesid Eesti maa ja rahva eest. Kokkutulnuid tervitavad Lääne-Virumaa maavanem Lembit Kaljuvee ja Ida-Viruma maavanem Ain Kiviorg ning Viru-Nigula vallavanem Ain Tiivas. Rahvariietes kooliõpilased Elon ja Egle tervitavad Virumaad ja virulaste päevi ning kuulutavad päevad avatuks. Viru-Nigula Vabadussõja mälestussamba juures esineb laulukoor. Jumalateenistus Viru-Nigula Püha Nikolause kirikus, esineb puhkpillikvartett. Rahvamuusikakontsert Viru-Nigula kunagise pastoraadi ees. Torupillimängijad esinevad heinamaa veerel. Õhtupidu Kunda Lammasmäel. Taamal suitseb Kunda tsemenditehase korsten. Rahvas, lapsed rahvariietes ja pärgadega. Päevade moto on: “Virumaa, mu usk, lootus, armastus!” Esineb rahvakunstiansambel runolauluga, laulu saatel sammutakse ümber lõkke.
Vaata lisainfot selle filmi kohta
Meie koostööpartnerid
© 2022 MTÜ EFA | efa@efa.ee |
Autoriõigused Toimetus.