Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Videoringvaade "Eestimaa", september 1991 (1991)

Sisukokkuvõte

Eesti Video septembrikuu ringvaade “Eestimaa”

Vabaduse laul 1991 Tallinna lauluväljakul

Kaadrid suurüritusest Eestimaa laul aastal 1988. Kõlab Tõnis Mägi Ja Villu Kanguri laul “Palve”. Lauluväljak on triiki rahvast täis. Lehvivad Rahvarinde lipud. Kõnelevad Edgar Savisaar, Trivimi Velliste, Heinz Valk. Laulab Tõnis Mägi. Dirigeerib Ants Üleoja. Rahvas hoiab kätest kinni ja kõigub lauludele kaasa. Kõnepuldis Heino Kiik. Lehvivad Eesti lipud. Suures plaanis inimesed: ilmed kurvad, lootusrikkad, pühalikud. Vabaduse laul 1991 Tallinna lauluväljakul. Laululava all ja väljakul pole enam nii palju rahvast kui 1988. Poisid puhuvad laululaval karjasarve. Ratsahobusel juhatatakse laululava ette Stalin (Tõnu Kark), hobuvankril sõidutatakse sinna ka Brežnev (Lembit Eelmäe) ja Lenin. Lenin ja Brežnev tõusevad kõnepulti ja lehvitavad rahvale. Lõpuks on ajalooline kolmik kõnepuldis ja Stalin esineb humoorika kõnega. Arnold Rüütel muigab vaatajana pingil, paremal käel Heinz Valk ja vasakul Lennart Meri. Ajalooline kolmik sõidutatakse politseinike saatel vankriga lavalt minema. Laululava ette sammuvad hobused, ratsanikel sinimustvalged lipud käes. Kõnepuldis räägivad Rein Järlik ja Hagi Šein, kes ka kolm aastat tagasi Eesti Laulu juhatasid. Avapalvuse peab Toronto Peetri kiriku õpetaja Andres Taul. Koorid laulavad “Mu isamaa on minu arm”. Siim Kallas kõnepuldis: “Kuidas edasi elada? Mida teha? Kuidas teha, et jõukaks saada? Kõik sõltub meie oma mõistusest, meie arukusest.” Mati Hint: “Me oleme jälle siin. Eesti rahvas võib pühitseda oma suurimat ajaloolist võitu. Me oleme ükskord ometi võitnud.” Ansambel Justament esitab laulu “Õrn ööbik”. Heinz Valk, valges ülikonnas, hõiskab kõnepuldis: “Kallid vaba Eesti lapsed! Eriti kallid vaba Eesti naised! Austatud vaba Eesti mehed! Ärgem seadkem endile madalaid sihte. Tuleb ikka julgeda, uskuda võimatuna näivat!” Laulab Ivo linna “Eestlaseks olen ja eestlaseks jään!”. Rahvas elab laulule kaasa. Intervjuu annab Arnold Rüütel: “Tõesti me oleme jõudnud oma iseseisvumise teel niikaugele, et ma julgeks öelda, see on pöördumatu. Ma leian, et praegu peame kõik käised ülesse käärima ja väga tõsiselt hakkama üles ehitama oma iseseisvat Eestit.” Eesti Poistekoor laulab Karl August Hermanni laulu “Isamaa mälestus”. Kõneleb Ülo Ignats: ”Kolm aastat tagasi kõneles Trivimi Velliste siin Nõukogude karust, Euroopa mesipuude rüüstajast. Just nagu kirp karu karvas oli siis väike Eesti rahvas, aga ta hammustas nii, et karu möirgas ja väänles kogu maailma ees. (Aplaus.) Läänes said siis kunagised põgenikud ja nende poolassimileerunud järeltulijad jälle uhketeks eestlasteks.” Rein Taagepera: “Armas Eesti rahvas ja teised tublid eestimaalased! Me suutsime, Eesti suutis elada üle viiskümmend aastat põrgut, Eesti suutis saada taas iseseisvaks. Ja kui seda suutsime, siis saame hakkama ka selle raske tööga, mis meil veel ees on.” Lauldakse “Hoia, Jumal, Eestit!”. Rahvas kuulab hardunult. Kõneleb Arnold Rüütel. Kõlab “Jää vabaks, Eesti meri”. Rahvas skandeerib vihmavarjudega. Vihmakeebi all laulab Rein Taagepera. Tõrvikud ja skaudipoisid. Rahva hulgas Tiit Vähi, Lepo Sumera, Kersti Sumera, Urmas Sisask, Raul Talmar, Marika Valk jt. Rahvas lahkub lauluväljakult. Rannas süüdatakse lõke, et priiusetuli viiks vaba Eesti sõnumi maailmale. Rannas kätlevad inimestega Arnold Rüütel ja Lennart Meri.

Reklaam – tootmiskoondis Estoplast, KND Marat, tootmiskoondis Polümeer.

Tutvustatakse Tallinna ajaloolise hõnguga hooneid.

Auväärse ajalooga hooneid on Tallinnas palju. Majas Tõnismägi 10 tegutsevad nii Eesti Muusikaühing kui ka Eesti rahvusmeeskoor. Kunagi müüdi see maja Läti Vabariigile, siin asus omal ajal Läti saatkond. Praegune Õnnepalee ehk Tallinna Perekonnaseisuamet Pärnu maante 67 oli Itaalia saatkonna hoone. Majas Kentmanni 20, kui see oli Kreuksi 20, on olnud Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu keskkomitee, aastal 1941 asus siin hävituspataljonide staap. Kuid enne seda, 1935. aastal olid siin Ameerika Ühendriikide ja Rootsi kuningriigi saatkonnad.

Välisriikide poliitikud külastavad Eestit.

Rootsi välisminister Sten Andersson saabus Tallinnase 29. augustil, et võtta osa esimese sõjajärgse suursaatkonna avamisest Eestis. Teda on vastu võtmas Lennart Meri jt. Hetkel asub saatkond endistes konsulaadi ruumes aadressil Endla 4A. Eesti riigimeestel on tihedad päevad. 4. septembri ennelõunal oli Arnold Rüütlil kohtumine Šveitsi ja Kandada esindustega. Veidi hiljem tuli juba vastu võtta Ameerika Ühendriikide ja Austraalia delegatsioone. Rüütli kõrval on tavaliselt ka välisminister Lennart Meri. Septembri alguses käis ka Eestis Saksamaa välisminister Hans-Dietrich Genscher (Toompea istungitesaalis presiidiumilaua taga) ja USA riigisekretär James Baker abikaasaga (väljuvad lennukist). Mõni päev varem, 30. augustil viibis Tallinnas ka Prantsusmaa välisminister Roland Dumas (astuvad koos Meriga välja limusiinist), kes pärast kohtumist Arnold Rüütliga, diplomaatiliste dokumentide allakirjutamist Lennart Meriga ja pressikonverentsi, tegi jalutuskäigu Tallinna vanalinnas. Vanalinnas, Pikk tänav 19 asus kunagi Venemaa, hiljem Nõukogude Liidu saatkond. Venemaa on juba esitanud taotluse saada tagasi talle õigusjärgselt kuulunud maja, Nõukogude Liit pole veel seda teinud. Eestit on nad mõlemad tunnustanud. Eesti iseseisvuse taastamist kommenteerib Arnold Rüütel. Rüütel ja Arno Almann väljuvad Tallinna lennujaamast saabumas tagasi välisviisiidilt. Rüütlit turvab Jaan Toots.

Olukord Eesti Vabariigi piiril

Eesti Vabariigi piirid on alates 26. augustist Eesti piirikaitsjate valve all. Narva sillal kontrollitakse jälle kaubatransporti, sõidudokumente ja pisteliselt ka eraautosid. Kui enne juulikuiseid intsidente Narva piirilõigul olid sillal vaid narvakatest tollitöötajad, sest Eesti piirikaitse sinises mundris mehi ei tahetud terava rahvustevahelise konfrontatsiooni hirmus Narva lasta, siis pärast augustiputši mahasurumist ja Eesti iseseisvumist ei olnud enam põhjust Eesti Vabariigi piirikaitsekompanii saatmisega idapiirile viivitada. Reporter uurib, kuidas on Narva kontrollpunktis töö korraldatud. Vastab Toomas Ilves, Narva piirikaitsekompanii ülem: “Transiit – suured veomasinad kontrollitakse linna piiril, nad saavad seal märkme dokumentidesse, et nad on kontrollitud ja sõidavad sillalt kiiresti üle. Indsidente tuleb ette, aga valdav enamus allub. Üksikud väljendavad oma rahulolematust.” Ka Tallinna sadamas näeb üht-teist uut. Eesti laevadele on nimed kirillitsa asemel eesti tähtedega kirjutatud ning ahtris või peamastis lehvivad sinimustvalged lipud. Kuna Eesti Vabariik pole teda tunnustanud välisriikide saatkondi veel avada jõudnud, siis lüüakse viisatemplid Eesti riiki tulnutele otse sadamas või lennuväljal. Kaadrid Tallinna reisisadamast, inimesed passikontrollis, viisadepaberite vormistamine, tempel lüüakse passi jms. Alates 15. septembrist alustasid Eesti piirikaitsjad Nõukogude piirivalvurite kõrval dokumentide kontrolli Tallinna sadamas ja ka lennuväljal. Riigi ja piirikaitseameti peadirektor Andrus Öövel kommenteerib piirikaitse ülevõtmist Nõukogude piirikaitselt: “Selleks me vajame kaks kuni neli tuhat meest, et katta ära nii maismaa- kui merepiir. Usume, et 1. oktoobrist kui oleme esitanud Ülemnõukogule kohustusliku teenistusseaduse Eesti Vabariigi kaitsejõududes, järgneb sellele poiste kutsumine teenistusse ning 1. jaanuari 1992 seisuga omame piisavat kontingenti selleks, et omada täielikku kontrolli oma territooriumi terviklikkuse ja riigi suveräänsuse üle. Ilmselt esialgu jäävad kohale ka Nõukogude piirivalvurid, sest üleminekuaeg peab olema, et omandada kogu nende tehniline arsenal, mis on kordonistes.”

Eesti Ohvitseride Liidu asutamine Tallinnas

8. septembril kogunes Sakala tänava kunagise Eesti ohvitseride keskkogu hoonesse (Kaitseministeeriumi hoone) ligemale 500 erinevas vanuses eesti meest, kes on erinevatel aegadel ja erinevates riikides teeninud mitmete armeede lippude all. Saal on puupüsti mehi täis, enamasti vanemad mehed tavariietes ja erinevates mundrites. Rahuaegses Eesti Kaitseväes peaks olema 11–12 tuhat ajateenijat ja ligi neli tuhat ohvitseri. Praegu on aga ohvitsere Nõukogude armee tegevteenistuses ainult 350 meest. Õnneks on siiski olemas ligi 17 tuhande meheline hästi väljaõpetatud reservohvitseride korpus. Läbi vaidluste, milles tihti peegeldus umbusaldus nende eestlastest ohvitseride vastu, kes on teeninud Nõukogude armees, jõuti siiski Eesti Ohvitseride Liidu asutamiseni. Võeti vastu ajutine põhikiri. Kommenteerib kindralmajor, ENSV sõjakomissar Rein Põder: “Muidugi on Kaitseväe loomine ainuõige tee. Kui kaua me siis peame noori emasid lapsevankritega saatma soomusmasinate vastu.” Ajaloolised dokumentaalkaadrid Eesti Vabariigi algusaastatest: marsivad skaudid; pidulik sõjaväeparaad Vabaduse platsil; Konstantin Pätsi kõne Eesti Iseseisvuse 20. aastapäeval 1938.

Eesti Kongressi 6. istungjärk

7. septembril toimus Estonia kontserdisaalis Eesti Kongressi 6. istungjärk, mille olulisem aruteluteema oli kodakondsuse küsimus, kuna Rahvarinde ja sotsiaaldemokraatide liidrid tulid avalikkuse ette jälle null-variandi kavaga. Lavale presiidiumilaua taha tulevad Mart Laar, Vardo Rumessen, Eve Pärnaste jt. Ligi 600 000 venekeelse ebaseadusliku migrandi opteerimine Eesti ühiskonda oleks rahvuslik katastroof. Eesti Kongress lükkas selle plaani kompromissitult tagasi. Kõnepuldis Tunne Kelam. Saali seina ääres seisavad vormiriietes kodutütred. Operaatorid ja telekaamerad.

Eesti Põhiseadusliku Assamblee esimene istung

Toompea lossi istungisaalis toimub 13. semptembril Eesti Põhiseadusliku Assamblee esimene istung. Marju Lauristin, Tunne Kelam töötavad saadikupingis dokumentidega. Avasõnad ütleb ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Lühikese jutluse peab Eesti Evangeelse Luteriusu Kiriku konsistooriumi assessor, ülemnõukogu saadik Villu Jürjo. Saalis Sirje Endre, Vardo Rumessen, Hain Rebas, Lauri Vahtre, Lennart Meri, Rein Taagepera, Hando Runnel jt. Assamblee liikmed annavad Rüütlile üle allkirjastatud ametitõotuse.

Reklaam – Polümeer, KND Marat, Eesti riigi- ja piirikaitse

Tuumareaktorid Paldiskis

Paldiski linnapiiri tähistavad venekeelsed suured valged tähed: Paldiski. Siia linna lihtsalt ei pääse, selle külastamiseks peab olema eriluba Balti sõjaväeringkonna ülemjuhatajalt isegi Arnold Rüütlil, rääkimata parlamendiliikmetest. Piiripunktis avab sõjaväelane autodele tõkkepuu. Paldiskis asub NSV Liidu mereväebaas. Siin asub ka allveelaevnike õppekeskus. Linnas elab umbes 10 000 sõjaväelast, tsiviilisikuid kolm kuni neli tuhat, eestlasi alla saja inimese. Kaadrites linnapilt, Nõukogude sõjaväelased tänavail, allveelaevad merel. Sõjaväe juhtkond on parlamendiliikmetele väitnud, et 1991. aasta algusest pole Paldiskis ühtki allveelaeva, ometi näeb neid merel. Siin asub kahe õpeeotsarbelise reaktoriga aatomijaam. Keegi ei tea, mis olukorras on tuumareaktorid, millest 300 meetri kaugusel asub süvaveepommide ladu.

Külas Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimehel Rein Sillaril

Tallinn Pagari tänav 1, kus asus ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) ja keldrites eeluurimisvangla. 26. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu korralduse lõpetada KGB tegevus Eestis. Eesti Video reporter läheb uurima, kui kaugel ollakse kurikuulsa repressiivorgani likvideerimisega. Tahetakse teada, kui palju arhiive on Eestist ära viidud või jõuti neid enne arhiivide pitseerimist ära põletada? Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees Rein Sillari: “Arhiivmaterjalide põletamist siin toimunud ei ole. Osad materjalid on Venemaal ja osad siin. Operatiivmaterjalidega on keerulisem küsimus. Siin lõplikku lahendust ma ei leia.” Sillari väidab ka, et ENSV Riiklik Julgeoleku Komitee ei osalenud augustiputšis ja tema isiklikult selles liinis mingit tegevust ette ei võtnud. Kabineti seinal ripub Lenini portree, kapi peal Felix Dzeržinski portree, lauadel on palju arhiivikaustu, kümneid telefone. Kaamera liigub ka keldris eeluurimisvanglas. Sillari: “Olen õnnelik, et ma ei olnud mitte esimene KGB esimees ENSV-s, vaid viimane. Kõige rohkem teeb mind murelikuks siin majas töötanud inimeste saatus.”

Mare Haab teatab, et kolm aastat tagasi asutatud Eesti Video teeb oma ringvaateid edasi selle aasta lõpuni. Eesti iseseisvus on taastatud ja nende ülesanne täidetud.