Mees missioonil (2024)

Filmist meedias

Miikael Raun: „Pealkirja „Mees missioonil“ võiks vabalt ümber sõnastada mitmuses. Ehkki Kruusiauk jälgib ühe mehe tegemisi, ei räägi linateos ainult üksikisikust, vaid üritab mõtestada laiemaid ühiskondlikke protsesse. „Ajal, mil vohab vandenõuline ja esoteeriline maailm, on mul tunne, et targad inimesed ei saa piisavalt sõna või ei paista see piisavalt välja,“ on Kruusiauk ise filmi tegemise ajendit selgitanud.

Soomere ütles hiljuti LP-le antud intervjuus, et targa inimese füüsiline mõõt on, et ta ei võta kogu ruumi ära. Seda ta enda portreefilmiski tõesti ei tee, vaid käib ühe akadeemiku juurest teise, kolmanda ja neljanda juurde, esitades suuri küsimus ja saades vastu suuri küsimusi. Ehkki neid me ei kuule, aimub vastustest, et küsimusi esitab ka varju jääv režissöör. Soomere ja Kruusiaugu missioon paistab siin olevat ühine. On ju tavapärane formaat selline, et režissöör toob kaamera ette dokumentaalfilmi peategelase kolleegid ja tuttavad ning paneb nad üldjuhul kiidu- ja vahel ka kurblaulu või lauskriitikat (olenevalt kontekstist) esitama. Siin rändavad Soomere ja Kruusiauk aga üheskoos (teadlane roolis) mööda Eestit ja vestlevad akadeemikutega kõigest muust kui Soomerest.

Liiga paljude ühemõtteliste vastusteni film seejuures ei jõua, ühtki vandenõuteooriat ümber ei lükka, aga mõtteharjutusi pakub küllaga. /---/

Režissöör Kruusiaugul on igati hästi õnnestunud filmilindil näidata seda, milline on tsiviilne ühiskonnakorraldus, kus eri koolkondade esindajad suudavad rahumeelselt, üksteisega arvestades arutleda. Mainitud juhul toimib see korraldus Eesti teaduste akadeemias (jumal tänatud, et sealgi), kuigi utoopias võiks selline olla kogu Eesti.“

Arvustuse täistekst:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120289708/arvustus-mees-missioonil-on-heade-motete-film-milles-tarmo-soomere-pole-uksik-kangelane
Raun, M. (2024). „Mees missioonil“ on heade mõtete film, milles Tarmo Soomere pole üksik kangelane Eesti Päevaleht, 7. mai.