Eesti Raamat. Pildistusi eesti kirjanduse neljasaja-aastaselt arenguteelt (1936)

Osa filmis puuduvatest vahetekstidest on filmi paremaks mõistmiseks sisukirjeldusse lisatud montaažlehe alusel.

Kirjad:
Motto: Kõik ma panin paberisse, raiusin kõik raamatusse. Rahvalaulik
Raamatuaasta peakomitee väljaanne
Eesti Kultuurfillmi koopia
Kirjade taustaks eestikeelsed trükised.

Režii: Paul Sepp
Ülesvõtted: Konstantin Märska
Kirjade taustaks näeme naist raamatuid  ladumas ja meest  kirjutusmasinal trükkimas.

Raamatuaasta embleem
Eesti Raamat 1535 - 1935

Vaade Tallinnale Oleviste kirikuga, Pika Hermanni torn sini-must-valge lipuga.
Konstantin Päts istub oma kabinetis laua taga ja räägib Ringhäälingu mikrofoni.

Tekst: K. Päts: Mälestades tähtsat kultuuriajaloolist tõsiasja, et 400 aastat tagasi on trükitud esimene eesti raamat, avame meie täna raamatuaasta. 400 aasta kestel oleme olnud valgust ja tõde armastav rahvas - oleme lugenud ja armastanud raamatut.

Kiri: 1601 - 1608
Taustal panoraam Tallinna Pühavaimu kiriku tornitipust alla.

Vana  käsikiri - Georg Mülleri käekirja näide, 28. dets. 1600 peetud jutluse lõpp. 
 
Tekst: XVII sajandi toodang - 45 raamatut.
Vanad raamatud keerleval alusel.

Tekst: Tartu - Eesti raamatu suurim varaait
Professor Gustav Suits töötamas ülikooli raamatukogus.
Eesti rahva muuseumi arhiivraamatukogu fassaad ja lugemissaal. Vanad trükised - piibliraamat ja testament 18. sajandist, "Koddo nink Kirko Ramat".

Tekst: Siin säilitatakse haruldasi käsikirju.
Haruldaste käsikirjade ruum.
Käsikirjad: Kalevi poeg, Saaremaa onupoeg, Maimu, Mäeküla piimamees.

Tekst: XVIII sajandi  raamatutoodang oli 155 teost.
Raamatud pöörleval alusel.
Vanad raamatud:  Kässi-Ramat, Abbi-Ramat
Keerlevad raamatud topeltprojektsioonis.

Tekst: Nõnda trükiti vanal ajal. Iidne käsitrükipress.)
Laduja tähestikukast, habemik mees  trükipressiga  töötamas.

Tekst: XIX sajandi esimesel poolel ilmus 800, teisel poolel 8000 raamatut. XX sajandil kuni iseseisvuseni rikastus Eesti 6500 teose võrra.)
Keerleval alusel ja meile lähemale liikuvad raamatud, topeltprojektsioon.

Tekst: Nõnda trükitakse tänapäeval.
Trükikoja trükkalite ruum. Näeme trükkaleid trükkimas, trükimasinaid töös, meest äsjavalminud ajalehte uurimas.

Tekst: Riikliku iseseisvuse ajal on meil ilmunud 16 000 raamatut.
Topeltprojektsioonid masinatest ja erinevatest tööprotsessidest.
Köitekojas laudade taga käib usin käsitsitöö. Topeltprojektsioon masinatest, valmis raamatud kukuvad.

Tekst: K. Päts kõnelemas:  Ja oma rahva mineviku mälestuseks meie peaksime püstitama kuju, mis kujutaks peerutule valgel istuvat eesti ema. kes õpetab oma lapsi lugema.
Miniatuur - ema lapsega loevad raamatut.

Tekst: See oleks mälestusammas, mis sügavalt selgitaks meie rahva minevikku, meie rahva raskusi, kartmatut tungi valguse poole...
Kiri: Ärkamisaja tähistel. Taustaks karjapoisi siluett. Poiss loeb lambakarjas pikutades raamatut.

Tekst: Jõepere mõis Kadrinas, kus sündis Kreutzwald - Lauluisa.
Vaade üle küpse viljapõllu mõisahoonetele.
Mälestusmärk paigal, kus seisis Lauluisa sünnimaja.
Mälestusmärk. 

Tekst: Sellel kivil istus sageli lauluisa.
Kivi.

Tekst: Võru - Lauluisa linn.
Vaade kaugelt Võru linnale.
Maja, kus elas F. R. Kreutzwald. Mälestustahvel majal, tahvlil tekst: Dr. F. R. Kreutzwald elas selles majas 1839 - 1877 ning pani siin 1850 - 1861 eesti rahva lugulaulu  Kalevipoja kirja.
Kreutzwaldi ausammas pargis, avaneb raamat Kalevipoeg.

Ekraanile tekib Koidula autogramm. Lydia Koidula portree, tema ausammas Pärnus, L. Koidula  teosed sarjast eesti autoreid -  Säärane mulk, Kaks juttu, Valitud laulud, Koidula kirjad omakseile.

Tekst: Isa Jannseni ja Koidula noorusmaa.
Loodusvaated jõe ja majaga.

Tekst: Jannsenite kodu Pärnus Ülejõel, siin sai isa Jannsenist Postipapa ja Lydiast Kirjaneitsi Koidula.
Üldvaade Pärnule, Jannsenite maja Pärnus. Mälestustahvlil kiri: Selles majas elas Johann Woldemar Jannsen 1851 - 1863. Siin kaswas tema tütar Lydia Koidula.
Ajaleht Perno Postimees nr. 1.
30-aastase Juubelipeo laulude kogumik, seal sees Mo issama, mo õn ja rõõm.
Raamat J. W. Jannseni kirjad, jutt  Maatargad.

Tekst: on leiba, räime meil ja piima,
kord wõid ka pühha pä
mis on siis meie suggol wigga, kui kallis terwis ka.
Sidikubedes on ka kirbud,
mis ei lase magada...
Jannsenite perekonna maja Tartus - Koidula raskete argitöö päevade  ja suure loomingu kodu.
Jannsenite maja Tartus. Mälestustahvel kirjaga: Mu isamaa on minu arm... Siin majas elas Lydia Koidula 1864 - 1874.

Tekst: Isa Jannseni haud Tartus Maarja kalmistul.
J. W. Jannseni haud.

Tekst: Viljandi - C. R. Jakobsoni võitluspaik.
Panoraam Viljandile üle järve.
C. R. Jakobsoni büst. Ajaleht Sakala esimene number, raamat Kolm isamaa kõnet 1870.

Tekst: Jakobsoni haud Kurgjal.
C. R. Jakobsoni haud.

Tekst: Jakobsoni omaksed Kurgja talu õues.
Talu Kurgjal, pingil istuvad C. R. Jakobsoni lesk ja tütar Ida.

I osa lõpp, umbes 10 sek musta linti, algab II osa.

Juhan Liivi hauasammas Alatskivi surnuaial. Viinaköögi varemed.

Eduard Vilde autogramm raamatus.  Talvemütsiga Eduard Vilde (filmitud).
Talumaastik rukkihakkidega.
Käsi avab E. Vilde Kogutud teosed, romaan Mäeküla piimamees.

Tekst: Karjaküla Keilas, Vilde Mäeküla.
Kahekordne hoone, väike talumaja.
E. Vilde teos Mahtra sõda.
Puude siluettide ja taeva taustale ilmub kiri: Aasta 1858. Läbi lumise taluõue kihutavad ratsa kasakad. Kasakad konvoeerivad  talupoegi.

Kiri: Ants Tertsiuse talu.
Õlgkatusega talumaja, õuel kooguga kaev.

Kiri: Mahtra sõjas maha põletatud härrastemaja asemel asub praegu asuniku talu.
Vaade talule kõrvalhoonetega.

Kiri: Viinaköögi varemed.
Viinaköögi varemed.

Tekst: 75 aastat hiljem avati Juuru kiriku lähedal Mahtra sündmuste mälestuseks sammas, mille avamispidustustest võttis ka osa "Mahtra sõja" autor.
Juuru kirik.

Kiri: Mälestussamba avamine.
Inimesed on kogunenud avamistseremooniale, rongkäik lippudega, esimeses pingireas istub E. Vilde, peetakse kõnet ja eemaldatakse kate Mahtra sõjale pühendatud mälestussambalt. Energilise kõne peab ka Eduard Vilde.

Kiri: Anna Ney, kes nägi oma silmaga Mahtra sõda.
Rahvariide tanu ja rätikuga Anna Ney.
E. Vilde seisab vastavatud  mälestussamba ees, sambal kiri: 1858 Mahtra sõja mälestuseks 1933. Siin   võitles Eesti Talupoeg Tõe, Õiguse ja Vabaduse eest!
Tekst: Vilde viimaste aastate töökodu Kadriorus.
E. Vilde töötab kirjutuslaua taga.

Tekst: Vilde viimane puhkepaik Metsakalmistul.
E. Vilde haud Metsakalmistul.
Hauasambal kiri: Jaan Oks 1884 - 1918
Jaan Oksa mälestussammas haual.
Karl Eduard Sööt kirjutuslaua taga töötamas.

Märksõnad: Eesti raamatu ajalugu | vene kirjandus | kirjanike elupaigad | kirjanike hauaplatsid | kirjanikud | kultuurisündmused | köitekoda | raamatukogu lugemissaal | trükikoda | Vaata kõiki »