Ülevaade Eesti Rahvusraamatukogust, mille ajalugu algab 21. detsembrist 1918, kui Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas asutada Riigiraamatukogu.
Sissejuhatavas osas kuuleme kaadritagust diktoriteksti tutvustamas raamatukogu kujunemislugu. Raamatukogu asutamine on olnud tarvilik varustamaks 1918. aastal sündinud noort Eesti vabariiki seadusloomeks vajaliku juriidilise kirjandusega. Aegade ja riigikorra muutuste tuules on muutunud ka raamatukogu nimetused, funktsioonid, asukohad ja raamatukoguga seotud isikud. Taustaks illustreerivad fotod ja kroonikakaadrid seadusandlikest aktidest, hoonetest, inimestest.
Põhjalikumalt on juttu 1993. aastal avatud spetsiaalselt raamatukogu jaoks projekteeritud uuest hoonest Tõnismäel (arhitekt Raine Karp). Diktoriteksti esitaja Lembit Peterson on majas teejuhiks – tutvustatakse trükiste hoiutingimusi, liikuvate riiulitega raamatuhoidlaid, kõikvõimalikke erialasaale. Näeb rariteetseid trükiseid, raamaturestaureerimise ja vanade köidete ennistamistöid. Sõnastanud tänapäevase raamatukogu ülesanded ja nende täitmiseks vajalikud tingimused ja võimalused uues hoones, nimetatakse esmajoones raamatukogu polüfunktsionaalsust. Raamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse ja parlamendiraamatukogu funktsioonides, rahvusbibliograafia ja Eesti trükitoodangu statistika andmebaasi koostajana, rahvusvaheliste standardinumbrite ISBN, ISSN ja ISMN Eesti keskusena. Lisaks infoteenindusele ka kultuuriürituste, näituste, kontsertide korraldajana.
Vaata lisainfot selle filmi kohta