Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Eesti Skautide Maleva II suurlaager Pärnu Doberanis 15.-25. juulini 1932.a. (1932)

Filmistuudio "K.Kalamees Tartu" kroonika

Sisukokkuvõte

Rohkete vahetekstidega film rahvusvahelisest skautide laagrist Doberanis (Valgerannas Pärnumaal).

Pärnu raudteejaamas oodatakse skaute koos juhtidega Soomest, Rootsist, Lätist, Ungarist, Poolast, Leedust ja Pratsusmaalt. Kaamerapildis näeme perroonile rivistunud vastuvõtjaid sirges reas, kes aga kohe elavnevad, kui jaamale läheneb suitseva korstnaga vedur. Veel peatumata rongi akendest sirutatakse tervituseks käsi ja vastuvõtjad jooksevad vagunitest väljujatele vastu. Kaamera on perroonil rahva hulgas, näeme külalisskautide erinevaid peakatteid.
Samal ajal on laagriväljal kibe töö: Tallinna “pioneerid" on laagriväravat püstitamas omavalmistatud töötlemata puutüvedest redeli abil.
Grupp tütarlapsi, uudishimulikud Pärnu gaidid, on linnatänaval kogunenud saabuvaid skaudivormis noormehi vaatama.
Järgnevalt on mererannas filmitud puidust silda mööda maale tulemas Poola lippu kandvat noormeeste rivi.
Laagriplatsil näeme metsa all vestlemas tõsiseilmelisi mehi: Poola skaudijuhtidele teeb muret laagri maa-ala küsimus. Kuid peagi jõutakse kokkuleppele. Vahetekstist selgub, et magamiskottide täitmine on noortele laagris mugavuse saavutamisel esimeseks eelduseks. Selleks kulub kolmkümmend kahekümne-puudalist plaanvaknri-täit õlgi, mida poisid hoolega kottidesse topivad. Panoraam laagrile: pikk telkide rivi.
Suurlaagri pidulikuks avamiseks saabub maavanem Jaan Teemant haridus-sotsiaalminister J. Hünersoni ja Eesti Skautide peavanema N. Kanni saatel. Kõrgete külaliste ja kohalike aukandjate vastastikused auavaldused ja tervitused. Suurlaagri pealik skautmaster H. Michelson raporteerib riigivanemale. Suundutakse paraadi vastu võtma. Erinevat vormi kandvad laagrilised mööduvad kaamerast marsisammul. Ürituste käiku jälgivad külaliste rühmad, teiste hulgas on ka daame suvekübarates.
Eesti Skautide II suurlaagri avab riigivanem J. Teemant, kõnet peab peavanem N. Kann. Laagrilipud heisatakse hümni saatel. Suurlaagri tegevus algab üldise jumalateenistusega lipuväljal, mille viib läbi Saaremaa skautide juht õpetaja Harri Haamer.
Külalised jäädvustavad oma nimesid külalisraamatusse. Eraldi on filmitud eri paigust saabunud skaudijuhtide tervituste üleandmisi: Läti skautluse hing kindral Goppers vestlemas Eesti kõrgemate kaitseväelastega, lätlaste laagri peavanem ühes väliskülaliste juhi skautmaster Hugo Paalmanniga tervitust üle andmas. Sama tegevus ka leedulaste ja rootslaste laagrites.
Filmikaamera on jälginud laagrilisi sportimas ja igahommikuse ülevaatuse juures. Suur tähtsus on laagrielus toitlustamisel, teatab vahetekst. Näeme laagri välikööki kaheksa suure välikatlaga, mis tegevuses hommikust õhtuni. Noorukid kruuside ja pudrukaussidega rivis oma toiduportsjoni ootel. Erinevate improviseeritud toidulaudade näited. Süüakse pikkade kaetud laudade taga, aga ka lihtsalt murul istudes.
Noorte sportimistest on jäädvustatud pallimänge muruplatsil ja rannaliival.
Vahetekstist saab vaataja teada, et laagris on ka kuulus soome saun. Näeme ühte suuremasse telki sisenemas veeämbrite ja vihtadega saunalisi. Samuti on laagris laagripood, mis pakub kõike vajalikku: lagendikuserval asuvate lettide ees askeldavad kirjudes kleitides naisterahvad.
Kogu Pärnu rahva kaasaelamisel toimub skautide poolt Vabadussõjas langenute austamistseremoonia. Mööda munakivisillutisega teed sammub lippudega laagriliste rivi kalmistu poole, kus asetatakse pärjad Pärnu Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile. Kaamerapilt suundub sambalt pilvise taeva taustal tuules kiikuvatele männilatvadele.
Laagri lõpetamisel on rannapidustustel skautide auks korraldatud ilutulestik. Öötaevas on näha mitmesuguste rakettide poolt kujundatud tulevärki. Rannal on süüdatud suur lõke, mille ümber istuvad laagrilised.