Virve Aruoja ja Jaan Toominga eksperimentaalne telemängufilm mehest, kes otsib oma laulu, oma teemat, oma kohta elus.
Karvamütsis portfelliga mehe, filmi peategelase, kogu liikumine filmis on saadetud Tõnu Tepandi lauludest “Milline mees”, „Ma teile näitan“, „Elu on pikk“, „Laske ma näitan, milline mees ma olen”. Mees (Jaan Tooming) väljub asjalikult kodu välisuksest, seab sammud linna poole. Ta kohtab mõnd tuttavat (Vello Aruoja), tervitab inimesi, surub terekätt. Kõnd muutub jooksmiseks vanalinna tänavail, Mees viskab saltot, puhastab küünealuseid, juhib traktorit, tagastab ajalehekioskisse lõpmata hulga tühje klaaspudeleid, helistab kõneputkast, saadab kirja jne. Mehe liikumine, mille sihti ainult ta ise teab, viib ta Raekoja platsi filmivõtetele, millesse sekkudes saab ta kaela karja tagaajaid, nii et ta nende eest ülepeakaela põgeneb. Sattunud kooli, haarab ta maast mannekeeni, viib selle tühja klassiruumi, hakkab talle suust-suhu kunstlikku hingamist tegema. Meeleheitlik ruttamine viib ta ühel hetkel majja, kus toas palju väikeseid lapsi. Ta läheb ruumist läbi järgmisesse tuppa, kohtab seal Naist (Viiu Härm), suudleb teda, asuvad armatsema. Aknast vaatab sisse kaabuga mees (Andres Ehin). Mees tõstab ridamisi lapsi bussi, hakkab neid vanematele üle andma, viies igaühe kohale. Samamoodi annab üle ka Naise. Mehe askeldused jätkuvad. Ta osaleb peotantsutunnis, viibib paberipahna täis koosolekuruumis, uisutab liuväljal, mängib mänge – bridži, „Reis ümber maailma“, osaleb malesimultaanil.
Mees on järvejääl, kuhu poisid on tulnud kala püüdma. Peategelane raiub kangiga jäässe augu, püüab sealt käega kala, mis talle meeletult rõõmu teeb. Poisid annavad talle rubla, Mees viskab kala minema. Kohvikus hakkab Mees arvet maksma, kougib taskutest rahapabereid, mida on lõpmata kuhi. Ootaval ettekandjal ei luba võtta hunnikust raha, leiab lõpuks otsitud rahatähe, ilmselt poistelt kalapüügi eest saadud, ja maksab sellega. Seejärel tormab minema. Lauanaaber leiab maha kukkunud raha ja jookseb välja, et see Mehele tagastada, see aga põgeneb tõrjuvalt ta eest. Mehe läbitungiv pilk ja otsene vaade kaamerasse tekitavad tunde, et lõpuks näib Mees mõistvat, miks ma seda kõike teen ja kes ma olen. Päev, mis tundub lõppematu, jätkub oma pööraste kulgemistega. Mees kõnnib ettevõtte platsil, jookseb vanalinnas, seisab molberti ees, ripub kaelakohtu ahela küljes, suitsetab, raputab kingast sorinal liiva välja, kaevab auku, sõidab lõbustuspargi atraktsiooniautol, sööb võileiba, kudistab avatud aknal kassi ja läheb lauldes ja portfelliga vehkides mööda tänavat.
Vaata lisainfot selle filmi kohta