Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Eesti vangla (2003)

Sisukokkuvõte

Ajaloodokumentaali peategelane on Patarei vangla, unikaalne objekt nii arhitektuurilises kui ajaloolises mõttes.

Näitleja Lembit Ulfsak jutustab Patarei ajaloost 19.-20.sajandil. Sissevaated vangla olustikku, mõtisklused õiglasest kohtust, vanglakaristuse olemusest ja karistusaluste vaheldumisest Eestit räsinud võimupöörete käigus põimuvad arhiivimaterjalide ja Patareis viibinud inimeste meenutustega. Grimeerija Ene Antson on vanglas sündinud, enne kui tema ema siit Stalini ajal Siberisse saadeti. Tõnis Pehme vanaisa, kohtunik Jaak Reichmann hukati Patareis 1945.a kevadel. Ta ise istus siin tapmise eest. Kirjanik Jaan Kross meenutab noorukina nähtud vangikonvoisid. 1924. a detsembrimässu järel vangistatud Olga Lauristin räägib nurjunud põgenemisplaanist. 1934.a vangistatud vabadussõjalaste ühe liidri August Sirgu põgenemine oli rahvusvaheline uudis. Patarei tühjenes meelsusvangidest iseseisvuse lõpuaastatel ja täitus nii punavõimu kui aasta hiljem Saksa võimu saabudes uuesti. Eesti Rahvuskomitee asutaja Enn Sarv ja liige Jaan Kross räägivad enda vangistusest 1944.a. Paar aastat hiljem said neist stalinistliku terrori ohvrid. Poliitvang Hilja Rüütli räägib enda arreteerimisest 1945. aastal, piinamisest eeluurimise ajal Pagari sisevanglas ja raamatu kirjutamisest vangikogemuste põhjal. Poliitvangid Ageeda Paavel ja Aili Jõgi jutustavad enda vangistamisest koolitüdrukutena ja vangla oludest. Jaan Kross meenutab kongikaaslasi, kes esindasid ühiskonda selle põhjakihist endise eliidini. Tõnis Pehme räägib Patareisse saadetud blatnoide kogukonna reeglitest. 1960ndatel asustasid Patareid kriminaalvangid, kelle hulka sattus poliitilise huligaansuse eest kirjanik Teet Kallas. Brežnevi ajal istusid siin ka teisitimõtlejad. Lagle Parek räägib 1980ndate naisvangidest - vargaplikadest majanduskuritegude eest süüdimõistetuteni, kelle seas oli ka „Desintegraatori“ protsessis vangistatud Laine Tullus. Jurist Jüri Rätsep, Johannes Hindi advokaat räägib protsessist ja psühhoterrorist Hindi kallal – retsidivistid olid valvuritest inimlikumad. Lagle Parek meenutab, kuidas ta taasiseseisvunud Eesti Vabariigi siseministrina vangla oma haldusse vastu võttis. Tema kaasdissident Tiit Madisson, kes mõisteti süüdi nõukogudevastase agitatsiooni eest 1980.a, sattus uuesti Patareisse 1996.a süüdistatuna riigipöördekatses. Ta leiab, et vanglast on raske normaalsesse ellu tagasi pöörduda. Lagle Parek räägib kaasaegsest vanglast, mille näiteks on uus Tartu vangla. Patarei aga on jäänud ootama oma uut elu.