Konstantin Märska filmitud rahvusromantiline draama muistsete eestlaste elust ja võitlusest ordurüütlitega oli Eesti esimene täispikk mängufilm. Koloreeritud tummfilm võeti üles ainult vabas looduses.
Hävinud filmi sisu kirjeldamisel on kasutatud Veste Paasi raamatut "Olnud ajad", 1980, lk 103-106 ja N. Pätsi ajakirjas Ekraan, 1924, nr 1 toodud sisukokkuvõtet.
13.-14. sajandi Eestimaal valitseb Liivimaa rüütliordu. Komtuurilossi vangikeldris vaevleb maarahva kangelane Uno (Eduard Türk), keda tulutult püütakse pöörata ristiusku. Lossi komtuur Konrad von Eulenberg (Mihkel Lepper) saadab mõõgavennad naaberkantsi ülemale abiväeks. Uno peab neile teed juhatama. Metsas vabastab ta end noaga köidikutest ja põgeneb oma rahva juurde. Vana ja väsinud juht Olev (Valdur Tohera) kutsub kokku nõupidamise, kus vannutakse truudust tema pojale, noorele malevapealikule Kaljole (Ants Lauter). Armastus kauni Laine (Klaara Kruus) vastu ja kohustus minna võitlusse maarahva õiguste eest sunnivad Kaljot küsima nõu Taara targalt (Voldemar Päts), kes teda rahustab. Pööripäevapeol tuuakse Taarale tänuande, metsalagendikul, kus rahvas lõbutseb, tõuseb ohvrisuitsu ja kostab pillihääli. Rüütlid, kes pärast Uno põgenemist metsa on eksinud, satuvad piduliste juurde. Oma juhi Gerhardti (Aleksander Lummer) eestvõttel röövivad nad Laine ja vangistavad taas Uno. Et viimast vabastada ja vaenlasest teateid saada, jälitab Kaljo õde Virve (Elsa Silber) rüütleid nende metsalaagrini. Hommiku koites õnnestub Unol Virve abiga põgeneda. Varsti kohtab ta maleva eesotsas lähenevat Kaljot. Mehed sõlmivad omavahel truuduslepingu. Puhub sõjasarv ja algab heitlus rüütlitega elu ja surma peale. Rüütlid võidetakse, kuid lahingus langeb paljude malevlaste seas ka vapper Uno. Gerhardt üritab Lainet kaasa viies põgeneda, kuid Kaljo vabastab neiu, tappes kuristiku veerel toimuvas käsitsivõitluses rüütli. Kuigi Virve leinab Unot, algab uus elu täis uusi lootusi.
Vaata lisainfot selle filmi kohta