Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Filmi nimi:

Märksõnad:

Filmi liik:

Kohad ja objektid:

Žanr:

Sündmused:

Tootmisaasta:

Asutused filmis:

Tootjad:

Isikud filmis:

Näitlejad:

Piirdaatumid:

Filmitegijad:

Sulge detailotsing

Avaleht » Filmiliigid

Imetegija võlg (1987)

Dokumentaalfilmid Kestus: 20:07

Sisukokkuvõte

Dokumentaalfilm tippspordist jalgrattur Riho Suuna pürgimiste taustal.

Käimas on rattavõistlus maanteesõidus, kus otsustatakse pääsemine NSV Liidu jalgrattakoondisesse tulevasel MM-il. Sadulas on ka teeneline meistersportlane Riho Suun, kes varem korduvalt imetegusid teinud ja Eestile kuulsust toonud. Pärast võistluse lõppu seletab löödud mees reporterile oma ebaõnnestumist: 7. koht, kaks kukkumist ja väljalangemise koondisest. Lisaks katkine kints ja rebenenud püksid. Hiljem bussis nendib ta, et kaotus paneb rohkem mõtlema kui võit, see kainestab. Jalgrattamehaanik Kalle Kirsiaed räägib, et Suun sõidab viletsama rattaga kui teised tippratturid, talle ei taheta paremat varustust anda. „Ah, eks see tõestamine on tuttav igale Eesti mehele, kes pürgib NSV Liidu koondisse,“ nendib ta. Suun räägib avameelselt julmast konkurentsist ja vaimsest terrorist koondises. Kuna võrdseid sõitjaid on palju, siis oodatakse iga nädal mingit tõestamist võistlustel ja treeninguil. „Midagi ei saa teha oma peaga, treener on jumal ja tema ütleb… Kui sa oled seitsmes, siis sa pole mitte keegi.“ Teisal viitab ta ka õige treeningmetoodika puudusele koondises. Kes tugevam, see peab tambile vastu. Hooaja ebaõnnestumise kohta seletab Suun, et kevadel olid tal terviseprobleemid, seejärel treenis ta kogu kevadsuve praktiliselt üksi. Ilmselt jäi intensiivsusest puudu, kuigi võistlusisu oli meeletu, märgib ta. Meenutatakse ka Suuna varasemaid saavutusi NSV Liidu koondises ja eelmist võistlust Jerevanis, kus ta tuli teiseks. Treener Rein Kirsipuu sõnul Riho Suunal võitlusvaimu aga jätkub. Riho Suun teab, et sõita ta oskab ja suudab ning ega ta midagi muud peale rattasõidu oskagi teha. Mõttes on ka profikarjäär, aga samas teeb talle muret see, et sõpru jääb iga aastaga vähemaks. Paavo Kivise publitsistlike mõtetega raamitud filmi lõpetavad kaadrid üksi Tartumaa teedel pedaalivast Riho Suunast.