Ja eestlased said rõõmsaks (1990)

Võitlus Amandus Adamsoni loodud Vabadussõja mälestussamba Lembit taasavamise ümber Suure-Jaanis.

Filmi raamib tsitaat Henriku Liivimaa kroonikast, mis kirjeldab eestlaste muistset vabadusvõitlust ja eestlaste vanema Lembitu langemist Madisepäeva lahingus. Ekraanil Lõhaveres Lembitu linnamäel asuv Madisepäeva lahingule pühendatud monument "Sakalamaa kaitsjatele 1217—1223". Seejärel korraks kaadris järgemööda filmis edaspidi sõna saavad isikud. Kirikuõpetaja Heino Nurk defineerib vaba inimese mõiste (sünkroon). Suure-Jaani Johannese kiriku välisvaade. Foto Amandus Adamsoni Vabadussõja mälestussambast Lembit, mis avati Suure-Jaanis 24. juunil 1926. aastal. Sambal kujutatakse muinaseestlaste vanemat Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Pensionärid Jaan Jõeveer ja Jaan Palu meenutavad (sünkroon), kuidas nõukogude võim 1941. aastal samba lõhkus, kuidas Saksa okupatsiooni ajal uuesti üles pandi ja 1949. aastal taas hävitati. Monumendi taastamiskoosolek 5. jaanuaril 1988, kaadris saalisistujad, nende hulgas Küllo Arjakas. Kõneleb EKP Viljandi rajooni täitevkomitee tegelane sm Lippus (sünkroon). Viljandi koduloomuuseumi direktor Rein Joost istub Viljandi lossivaremetes Kaevumäel ja meenutab, kuidas Lembitu kuju 1950ndate lõpus ühest laost leiti ja muuseumisse toodi (sünkroon). Uuesti Lippuse sõnavõtt, paljud saalis muigavad. Suure-Jaani muinsuskaitse seltsi asutaja Elmar Kivipõld kõneleb kiviaia taustal, kuidas võitlus mälestusmärgi taastamise eest käima läks. Pastor Heino Nurk arutleb hirmu üle, mis inimesi valdab, taustaks kiriku sisevaated. Katke sm Lippuse kõnest, kes pooldab uut mälestussammast, mitte vana. Elmar Kivipõld räägib pastoraadi ja raamatukogu osatähtsusest sambataastamisprotsessis ning hirmust, mis paljusid inimesi tagasi hoidis.

Kroonikakaadrid pidulikust kogunemisest, mil ajutiselt avatakse mälestuskivi tekstiga „Siin taastatakse A. Adamsoni skulptuur Lembitu 1990. a“. Rahvas on kogunenud rahvuslippude alla. Pidulikes riietes inimesed toovad kivi juurde lilli, kaks mudilast rahvariietes, mõni pühib pisaraid. Kivipõld ja Nurk räägivad pingetest, mis mälestussamba ja muude iseseisvusliikumise ettevõtmiste ümber olid, Jõeveer samba pooldajate ning vastaste võitlusest. Tema arvab, et karta pole enam midagi. Lembitu kuju töökojas. Kuju autokastis sõitmas, käsi mõõgaga püsti. Elmar Kivipõld arutleb kurjuse ning ükskõiksuse üle, mis nõukogude okupatsiooniga on inimestesse kogunenud. Fotod mälestusmärgi avamisest 23. juunil 1990: rahvuslipud, auvalve, laulukoor, sõnavõtjad, teiste hulgas Edgar Savisaar ja Tunne Kelam. Heino Nurk mõtiskleb eestluse olemuse üle, Kristus altarimaalil, kaamera liigub kirikust välja. Tekst eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, ekraanil üksik puu udus, Lõhavere monument, mille keskel põleb lõke. Teksti loeb Tõnu Kark.

Märksõnad: ajaloolane | ajalooline ülevaade | ajaloolised mälestised | hirm | hirmu ületamine | inimestevahelised pinged | kirikuõpetaja | kommunist | meenutused | monumentaalskulptuur | muinsuskaitsjad | muistne iseseisvusaeg | muistne vabadusvõitlus | mõtisklused | mälestussammas | pastor | pensionärid | rahva poliitiline aktiivsus | rahvakogunemine | rahvakoosolek | rahvas | rahvustunne | riikliku iseseisvuse taastamine | riikliku iseseisvuse vastased | taasiseseisvumine | taasiseseisvunud Eesti | tseremooniad | tsitaadid raamatutest | tulevikuvisioon | vabadusaade | vabaduse sümbol | vabaduseiha | Vabadussõja mälestussamba taasavamine | vabadusvõitlus | vastasleerid | üleminekuaeg | Vaata kõiki »