Jonn (1966)

Filmi valmimisest

Valmib kirjandusliku stsenaariumi I variant: 5.05.1965
Valmivad stsenaariumi II ja III variant: 27.05. ja 1.09.1965
Filmi ettevalmistusperiood: 3.01.1966 - 13.03.1966
Võtteperiood: 14.03. - 22.05.1966
Montaaž: 23.05. - 15.06.1966                                         
Filmi üleandmine - 17. juuni 1966
Filmi maksumus - 26 188 rubla.

Linastusluba nr MB-04304 väljastati filmile 16.06.1966. aastal: Filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult. 
Linastusluba Nº2222/66 väljastati filmile 19.08.1966. aastal: Filmi võib demonstreerida NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult. 
ERA.R-1707.1.974 Nukufilmi "Jonn" põhidokumentatsioon.

Stsenaariumi arutelu Tallinnfilmi kunstinõukogus 13. novembril 1965

Gross: Ma ei saa aru, miks see film tuleb. Kui oleks nali nalja pärast, siis oleks pidanud nalja olema. Täitsa lootusetu asi.  

Tiits: Ma ei leia siit ka seda õpetuse iva. Põikpäid ma ei leidnud.

Beltšikov: Asi ei tundu nii kohutav. Siin on tegemist niisuguse moraalikesega, mida kohtame Krõlovi valmides: kui häda on suur, aitab üksmeel.

Skulski: Sellest võib tulla meeldiv nukufilm, kus lapsed näevad, kuidas läheb nendel, kes ei taha sõpruses elada.

Remmelgas: Režissööri tuleb usaldada. Lõpu kallal tuleb tööd teha. Kuid olen kindel, et Tuganov on võimeline egoismi ja individualismi arvel vaimukat nalja tegema. Ja rohkemat ei saagi tahta.

Kunstinõukogu arutelult 17. juunil 1966

Skulski: Stsenaariumi järgi pidi tulema huumoriga, naeruga film. Režissöör aga tegi teravalt satiirilise filmi, egoismi ja individualismi vastu suunatud filmi. Väga terav algus, leidlikult tehtud nukud, hästi filmitud ja hea muusika. Arvan, et film õnnestus.

Kiik: Väga efektselt on välja mängitud väline tegevus, kuid mõtte jälgimine jääb tahaplaanile. [---]. Pealkirja kohta. Ei saa aru, miks see on "Jonn". Filmi mõte on laiem, egoismist ja individualismist, ja filmi mõte peaks olema täpsem.

Tuganov: Film pidi tulema jonnist, kuid ei tulnud välja. See on minu süü ka - autoriga suurt kontakti polnud, muutsin režiistsenaariumis natuke kirjanduslikku stsenaariumi, kuid hiljem nägin, et ebaõnnestusin. See on mulle õppetunniks.

Beltšikov: Nähtavasti oli viga selles, et Tuganov nõustus seda filmi tegema. See on reafilmike, mis "Tallinnfilmi" multifilmidele midagi juurde ei andnud ja loomingulist rahuldust režissöörile ka ei pakkunud. Sellest on kõige suurem kahju.

Danilovitš: Mulle ei meeldi, film on kuidagi robustne, ebameeldiv. Kas need on stiiliotsingud, kuid meie viimased filmid on langenud välja "Talendi" ja "Ott kosmoses" tasemest, kus oli pehme huumor. Nüüd on see toores. Ka nukkude utreeritud kujud on ebameeldivad. Hästi pole välja kujundatud detaile, mis peaksid mõtet väljendama.
Kui tehnilisest küljest vaadata, on tehtud kõrgel tasemel, sujuvad liikumised.

Filmile anti II tasustamisgrupp (6 pool, 1 vastu).
ERA.R-1707.1.972 Nukufilmi "Jonn" toimik, lk 50-58.

Filmist ajakirjanduses

Tallinna Filmistuudios valmis üheosaline satiiriline nukufilm «Jonn». Filmis tegutsevad kolm individualisti-egoisti kalameest, keda — nagu öeldakse — ei paranda isegi haud s.t. ühised õnnetused ja hädad. Filmi stsenaariumi kirjutas Le­ningradi autor A. Mintškovski.
"Jonn" [sõnum](1966). Sirp ja Vasar, 17. juuni, lk 8.

Film "Park" kui üks "Tallinnfilmi" tippfilme peaks oma lihtsuse ja lakoonilisusega jääma suunda määravaks teetähiseks. Arutlusel kujunes ta seepärast tahes-tahtmata nagu mingiks mõõdupuuks, mis endaga võrdlema kutsus. Ja oli loomulik, et selle filmi kõrval teiste autorite mõtte laialivalguvus, mõtte kitsus või mõtte ähmaseks jäämine hoopis rohkem silma paistis. Mitmel puhul heideti ette seda, et meie filmides kiputakse mängima mitte mõtet, vaid pakkuma huvitavaid pildikesi. Osaliselt on aga mõtte loidus meie filmides ilmselt tingitud ka vähesest nõudlikkusest stsenaariumide kvaliteedi suhtes. Millega muidu seletada Arkadi Mintškovski stsenaariumi «Jonn» käikuandmist. Ebamääraseks jäävat mõtet ei suutnud filmi režissöör mitte kuidagi päästa ülepingutatud trikkide ja ekstsentriliste naljadega.
ÜKS PEAMISI PUUDUSI meie nukufilmides on trikkide rohkus, teisejärgulise sündmustiku ülepaisutamine. Kõik nõupidamisest osavõtjad jagasid toimetaja S. Kiige kahtlusi, kui ta küsis, kas nukufilmitrikid, mis iseenesest on väga toredad ja naljakad, teenivad alati idee avamise ülesannet? Kas nad ei muutu vahel väärtuseks omaette, lämmatades filmi ideed ja osutades sellega karuteene?
Arutluse objekt – nukufilmid (1967). Sirp ja Vasar, 8. dets, lk 5.

Anima tsoon: Elbert Tuganov│ERR│Digihoidla, http://arhiiv.err.ee/vaata/anima-tsoon-elbert-tuganov/same-series (1.03.2019).