Jussikese seitse sõpra (1967)

Fakte filmi valmimisest

Silvi Väljal lubab lavastada oma raamatu "Jussikese seitse sõpra" järgi nukufilmi - 12. jaanuar 1967
Ettevalmistusperiood: 02.01.-12.03.1967
Võtted: 13.03.-15.05.1967
Montaažiperiood: 16.05.-12.06.1967
Filmi üleandmine: 12. juunil 1967
Filmi maksumus: 25 620 rubla

Filmi linastusluba  MB-06237 andis õiguse filmi näitamiseks alates 21.06.1967 Eesti NSV kinovõrgus tähtajatult igale auditooriumile.
Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.1010 Nukufilmi "Jussikese 7 sõpra" põhidokumentatsioon.

Nukufilminädalal esilinastus ka "Jussikese seitse sõpra"

«Tallinnfilmi" nukufilmimeistrite 10-aastasele loomingulisele tegevusele pühendatud nukufilminädal toimub 25. novembrist 2. detsembrini. Sel puhul antakse vabariigi kinodes nukufilmiseansse. Tallinna Ehitajate Klubis on kogu nädala jooksul kuus seanssi päevas, siin esilinastuvad ka uued filmid «Jussikese seitse sõpra» ja «Kurepoeg». Seansside lõpul toimuvad kohtumised nukufilmiloojatega.
Ehitajate Klubis on nukufilminädala ajal avatud ka suur näitus filminukkudest ja dekoratsioonidest, makettidest ja nukufilmitehnikast. Näitusekülastajaile korraldatakse Ehitajate Klubis näitlik nukufilmivõte.
Nukufilminädal [10 aastat Tallinnfilmi nukufilmi, juubeliseanssidel esilinastuvad ka "Kurepoeg" ja "Jussikese seitse sõpra"] (1967). Sirp ja Vasar, 17. nov, lk 1.

Katke intervjuust Heino Parsiga

Kas esimeste filmide üleandmine Moskvas läks tõrgeteta?
Me alustasime lastefilmidega, ma ei tea, et mingeid arusaamatusi oleks tekkinud. Selle, mis professionaalsusest vajaka jäi, tegi ehk tasa meie filmide värskus, kaasaegsus, see miski, mis eesti nukufilmiloomingule algusest peale ainuomast ning iseloomulikku oli. Tonti hakati otsima hiljem, kui repertuaari tulid täiskasvanute filmid.
Üleliiduline ekraan oli meile vajalik, see kindlustas regulaarse tootmise. Nukufilm oli kallis lõbu, meie oma vaatajaskond seda kinni maksta ei suutnud. Üleliidulisel ekraanil ostis film end igal juhul välja, isegi siis, kui koopiate arv oli väike. Alates neljandast filmist "Mina ja Murri" (1961) müüdi meie toodangut ka välismaale. "Soveksportfilmi" andmetel olid sagedasemad ostjad Soome, Rootsi, Holland, Austria, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Mongoolia, samuti paljud Aafrika riigid. Kümmekonna aasta jooksul jõudis eesti nukufilm praktiliselt kõigisse maailmajagudesse. Arvamus, et meile "anti" Moskvast raha, pole päris õige. Eesti nukufilmid tõid üleliidulistele ametkondadele üht-teist ka sisse, ehkki tegeliku töö tegijateni ei jõudnud sellest midagi. Isegi infot oli raske kätte saada.
/---/

Nukufilm sündis lastefilmina. Sa oled meie režissööridest üks väheseid, kes lapsele alati truuks on jäänud. Miks?
Teatud mööndusega võiks öelda, et animatsioon on kõige subjektiivsem filmikunstiliik. Põhimõtteliselt võib ruumilises animatsioonis materjaliseeruda igasugune fantaasia, piire pole. Mina nägin selles eelkõige võimalust lapse tunde- ja mõttemaailma rikastamiseks, muinasjutu loomiseks. Võib-olla on minus endas midagi lapsemeelset? Oma viimase filmi "Päkapikud piiluvad" (1990) tegin kõige väiksematele, mudilastele. Animatsioon on valdkond, millest paari-kolme aastane laps võiks saada oma esimesed kunstielamused, kahjuks tehakse neid filme väga vähe, selles eas lapsele ei jätku repertuaari, pole, mida näidata.
Kiik, S. (1995). Vastab Heino Pars [intervjuu, kus Heino Pars räägib oma eluteest, tööst ja filmidest]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 3-15, ill.

Filmi ingliskeelsest pealkirjast: Johnny's Seven Friends

Kirjastuses Avita 2014. aastal raamatuna välja antud inglisekeelne tõlge kannab pealkirja Jussike's Seven Friends. Tõlkija Matthew Kuhrt põhjendab seda nii:

The main character in Silvi Väljal’s Jussikese Seitse Sõpra (Jussike’s Seven Friends) has a name most English speakers are unlikely to encounter. Jussike (pronounced YOU-see-keh) is the diminutive form of the Estonian nickname “Juss,” which itself is a shortening of Johannes. If we were to anglicize the name completely, we could move from the Germanic “Johannes” to the English “John,” and then the diminutive “Johnny.” If “Jussike” is too alien for you as a reader, or for any children to whom you read this book, you should feel absolutely free and confident about substituting “Johnny” for “Jussike” anywhere the name appears. This raises a fair question: why not translate the name along with the rest of the book? Some characters appear in different cultures under different names – for example, Jõuluvana would certainly become “Santa Claus” in English. Jussike is different, however. He is an Estonian boy, and while the experience and moral of his story have a universal appeal, his cultural identity is grounded both in the iconic folk costumes worn by each of the days and in his activities. He is also a beloved character for Estonians who grew up with his travels. A part of the joy of seeing this book in translation lies in the shared experience of this character, and while we can make his story accessible to those who do not speak Estonian, changing Jussike’s name would render him less Estonian, which would change his character.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

Heino Parsi animafilmide DVD on sarja 28. DVD, ilmunud 10.04.2014. Sellel on järgmised filmid:

Operaator Kõps seeneriigis (1964)
Operaator Kõps marjametsas (1965)
Operaator Kõps üksikul saarel (1966)
Operaator Kõps kiviriigis (1968)
Putukate suvemängud (1971)
Jussikese seitse sõpra (1967)
Meemeistrite linn (1983)