Vulinal voolavad veed väikesel metsajõel põlislaanes, trügides vapralt läbi sammaldunud puurontide, mis kunagi veele takistuseks ehitatud. Voolava ojavee hääles kuuleme peatselt laulu - Tallinna Heliplaadistuudios on käimas lindistus, salvestatakse Veljo Tormise koorilaulutsüklit „Ingerimaa õhtud“. Noodid laual, jagatakse lauljatele juhendusi ja muusika algab. Tõnu Kaljuste juhatab "Ellerheina" kammerkoori. Helipuldi skaalad hüplevad, helilindid tiirlevad, helirežissöör jälgib hoolega puldil toimuvat. Üks väike Ingerimaa küla elab igapäevaelu - nööridel kuivab pesu, külatänaval võtavad memmed-taadid külakaevust vett ja veavad seda, kes käru, kes kaelkookudega, kodu poole. Tareaknal vaatab vanamemm õue. Kõlama hakkav rahvalauliku "Lii-lee ja lailee..." on laul, mis stuudios äsja kooriteosena kostus. Siin on see paik, kust laul alguse sai.
Helistuudios jätkub töö. "Ellerheina" kammerkoor laulab, vahepausidel jagab Tõnu Kaljuste lauljatele õpetusi - kus vaja enam forte't, kus pianot't. Lindistamist on tulnud jälgima helilooja Veljo Tormis. Kuuleme Tõnu Kaljuste ja Veljo Tormise mõtteid ingeri-soome rahvalauludest ja selle väikese rahva kultuuri säilitamisest kaasaegsesse heliloomingusse põimununa. Mööda looklevat külateed jõuame taas Ingerimaa külla, kus koduaias laulab lumivalgete juustega muldvana memmeke oma armsast sünnimaast.
Heliplaadivabrikus valmivad plaadid. „Ingerimaa õhtud“ võetakse soojalt vastu kontserdiasaalis ja pälvivad tunnustust folkfestivalidel. Ühe väikese rahvakillu laulud elavad edasi, kandudes läbi aja nagu väike metsajõeke oma oma lõputa teel.
Vaata lisainfot selle filmi kohta