Kaitseväe ja merejõudude õppused (1936)

Oskar Köster oli mees, kes pidas vabariigi erinevates valitsustes kaitseministri, põllutööministri ja teedeministri ametit. Tema saatus oli karm – Köster vahistati juunis 1940 ning pandi Tallinna keskvanglasse.

Ajaloolane Peep Varju on arvanud, et Köster lasti maha 2. augustil 1941. aastal.
1930. aasta 21. detsembri Postimees kirjutas kaitseminister Köstri 40. sünnipäevaks juubeliloo. Sellest saame teada, et Köster sündis 21. detsembril 1890 (uue kalendri järgi) Saaremaal Pöide vallas kooliõpetaja pojana.
Saanud alghariduse isalt, jätkas ta õppimist Kaarma kooliõpetajate seminaris, mille lõpetas 1908. aastal. Paar aastat hiljem sooritanud Köster kodukooliõpetaja kutseeksami, käinud keskkooli kursustel Peterburis ning mõne aasta tegutsenud ka õpetajana.
Esimese ilmasõja ajal võeti Köster Vene sõjaväkke 1915. aastal. Vilno sõjakooli lõpetas mees 1917 ning teenis ohvitserina kuni sõja lõpuni 139. tagavara jalaväepolgus. Vabadussõja algul astus Köster Eesti kaitseväkke ning 28. novembril 1918. aastal määrati ta 5. jalaväepolgu 2. roodu nooremaks ohvitseriks ja 28. jaanuaril 1919 sama polgu jalamaakuulajate komando ülemaks. Sellel kohal teenis Köster Vabadussõja lõpuni ning lahkus kaitseväeteenistusest omal soovil 1. juulil 1920. aastal.
Pärast Vabadussõda tegutses Köster põllupidajana Virumaal ja oli aktiivne seltskonnaelu tegelane. Temast sai ka Rägavere vallavanem ja Viru maanõukogu esimees. Korduvalt valiti Oskar Köster ka riigikogusse.
Loel, R. (2008). Saarlased andsid EW valitsustele kaks ministrit. Saarte Hääl, 22. nov.