Kaks lugu (1962)

Fakte filmi valmimisest

Filmi ettevalmistusperiood: 22.01. - 16.02.1962
Võtteperiood: 17.02. - 27.04.1962
Montaaž: 28.04. - 11.05.1962
Filmi üleandmine - 16. mai 1962
Filmi maksumus - 21 450 rubla.
Venekeelne dublaaž valmis - 11. juuli 1962
Linastusluba nr MB-01645 väljastati filmile 29.05.1962. aastal: Filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult. 
Allikas: ERA.R-1707.1.740 Nukufilmi "Kaks illustratsiooni" põhidokumentatsioon.

Kunstinõukogu arutelult 4. juunil 1962

V. Gross: Film puhta ja hea stiiliga, kuid jätab külmaks. Eriti esimene süžee, mille jälgimiseks tuleb ennast sundida. Veidi huumorivaene. Pilt peaks kirjanduslikku teksti täiendama, kuid antud juhul seda ülesannet ei täida.

A. Tiki: Rõõmustab, et on kasutatud uut vormi - lamenukke. On tunda otsinguid. Esimene süžee jääb vaesemaks, teine rikkam. Mulle jäi arusaamatuks, miks on Piilupardile vajalik piip.

S. Školnikov: Üldiselt film õnnestunud, teostus hea. Esimene lamenukutehnikas tehtud katse on kordaläinud. Mari-Kisakõri kuju jäi vaeseks, nutt muutus tüütavaks. Pole leitud tema iseloomustamiseks mitmekesisemaid detaile. 

S. Kiik: Esimene süžee hakkab sellisel kujul venima. Meie nukufilmides on üldse väga palju nutmist, muutub tüütavaks. Kurbuse väljendamiseks tuleks teisi vahendeid leida.

E. Tuganov: Süžee aluseks olev kirjanduslik materjal on esimese pala puhul pildiliselt vaesem. Püüdsime seda ise rikastada mõnede episoodidega (koer, kana tibudega, kukk, kass). Märkus Mari kuju üheplaanilisuse kohta on õige. Teise loo sündmustik on huvitavam, seetõttu ka õnnestus paremini. Nuttu on Mari loos sellepärast palju, et tahtsime lastes tekitada hukkamõistu jonnipunni suhtes.

N. Danilovitš: Teine süžee on muidugi paremini õnnestunud, kuid ka esimeses on õnnestumisi. Näiteks episoodid loomadega. Kõige vähem rahuldavad Mari ja Vanaema kujud.
Nukufilmile määrati 2. grupp.
Allikas: ERA.R-1707.1.714 Kunstinõukogu protokollid 1962, lk 69-70.

Elbert Tuganovi animafilmidest kriitiku pilguga

Tuganovi vallatud lastefilmid on täis ootamatusi ja väldivad liigset moraliseerimist, kuid seal on alati teatav sõnum.
Elbert Tuganov 22. II 1920 - 22. III 2007 (2007). Sirp, 30. märts, lk 18.

Tuganovi valdavalt lustliku ja lapsesõbraliku loomingu kontekstis on üllatav, kui paljud tema filmid sisaldavad õõvastavaid või hirmutavaid momente. Kohati on see nukufilmi tekstuuri, ruumilisuse ja materiaalse realistlikkuse teene. Näiteks mõjuvad ebaproportsionaalselt suure ja teravana Peetrikese näkku torgatud mesilasenõelad „Peetrikese unenäo” lõpustseenides. Või üleni hallitama läinud jonnipunn Mari-Kisakõri filmis „Kaks lugu” (1962).
Taavet, A. (2020). Tuganovi triksterid ja tehnikaimed. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 98-105, fotod.