Kasari jõe süvendamine [1931]

Kasari jõgi

Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi. Kogu Eestis on veerohkemad vaid Narva, Pärnu ja Suur Emajõgi. Jõgi algab Kohila alevist läänes ja suubub Matsalu lahte.

Kasari jõe pikkus on 112 kilomeetrit (koos veerohkeima haru Vigala jõega 121 kilomeetrit), jõgikonna suurus umbes 3400 ruutkilomeetrit (koos deltaga liitunud Rannamõisa jõgikonnaga). Aasta keskmine vooluhulk suudmes jääb enamasti 25...30 kuupmeetrini sekundis.

Tuntud on Kasari jõgikonna aladel üleujutused (Kasari luht - alates Teenuse ja Vigala jõgede ühinemisest kuni suudmeni). Suurte üleujutuste tõttu on Kasari jõe alamjooksule ehitatud pikk raudbetoonsild (valmimisel maailma pikim raudbetoonsild – 307 m, ehitatud 1905, arhitektuurimälestis). Viimane on tänapäeval kasutusel jalakäijate sillana, millel on öösiti dekoratiivvalgustus. Sõidukite liikluseks on mõnisada meetrit suudme poole uus sild ehitatud (renoveeritud 2006). Üleujutusi jälgivad Kasari hüdromeetriajaam ja Teenuse hüdromeetriajaam.
Täpsemalt:
Kasari jõgi, http://et.wikipedia.org/wiki/Kasari_j%C3%B5gi (29.04.2012).

Kasari jõe delta

Matsalu lahe ääres seistes on väga keeruline tõmmata joont, kus lõpeb meri ja algab maismaa. Maapind kerkib igal aastal paar millimeetrit ja teisalt vohab lahes pilliroog, mis igal aastal meetri või paar edasi trügib ja merd taganema sunnib.
70 aastat tagasi, kui Eestis maksis kroon ja Konstantin Päts oli kohe–kohe presidendiks saamas, süvendati Kasari jõe delta ja harujõed. Inglismaa ootas Eesti võid ja peekonit ning põllumeestele oli elutähtis võita kümnetesse harudesse jagunenud jõelt, mis valimatult oma kallastest üle ajas ja kõike oma teel uputas, tagasi maa.
Süvendustööd kestsid ligi kaksteist aastat, 1926–1937. Kasari delta aheldati sängi ja et asi kindlam oleks, kaevati kilomeetreid pikad kanalid madalasse pilliroogu täiskasvanud lahte.
Süvendamine hävitas jões vähid, kunstlikult kõrgetesse kanalikallastesse ei pääsenud nad urge uuristama. Kui aeg edasi läks ja populatsioon võinuks taastuda, tappis katk vähesedki ellujäänud.
„Kohalike elanike peamine sissetulekuallikas oli vähimüük,” ütles Kaja Lotman. „Vähki oli palju ja vähk oli kullahinnas. Kaevamine pani vähipopulatsioonile põntsu.”
Praegu on vähki vaid ülemjooksul paaris kohas, deltas pole aga isenditki.
Inimene alistas looduse. 60 aastat pärast süvendustööde lõppu otsivad eestlased Taani riigist raha, et loodust uuesti alistada ja vesi Pätsu–aegseist kanaleist tagasi oma radu pidi voolama sundida.
Täpsemalt:
Matsalu looduskaitsjad panevad Kasari jõe veed tagurpidi voolama (2004), http://www.kalale.ee/sisu/NCw1MTg5OCwxLDAsMQ/ (29.04.2012).
Vt ka:
Matsalu rahvuspark taastab Kasari jõe delta (2006). Eesti Päevaleht, 31. okt.