Kaunima kodu poole (1937)

Kodumajanduskoda

Kodumajanduskoda organiseeris kodumajapidamiskursuseid. Kodumajanduskoja liikmed olid Eesti Maanaiste Keskselts 400 organisatsiooniga ja Naisliit 100 organisatsiooniga. Aastas korraldati 700 kursust.
Allikas: Filmiarhiivi filmikroonikakaust

Kehtna mõis

Kehtna mõisa varaklassitsistlik peahoone valmis 1790. aastal.
Eesti Vabariigi algusaastatel läbiviidud maareformi tulemusena loodi Kehtna mõisa baasil osaliselt riigimõis. 1925. aastal avati aga mõisas Kehtna Kõrgem Kodumajanduskool. Kahe (hiljem kolme) aastase õppeajaga kooli võeti gümnaasiumihariduse baasil õppima ainult tütarlapsi kolme osakonda, kodunduse, kodutööstuse ja aianduse osakonda. 1932. aastal lisati kooli juurde Kehtna Kodunduskeskkool. Kuni 1940. aastani lõpetas kooli ligi 300 õpilast. Neljakümnendatel aastatel muudeti kooli suunitlust põllumajanduse suunas, lõpetajad said nooremagronoomi kutse. Järgnevatel aastatel koolitati välja suurmajandite juhte ja tippspetsialiste. 1966. aastal reorganiseeriti Kehtna sovhoos ja kool Kehtna Näidissovhoostehnikumiks. Sellel ajal lõpetasid kooli sajad agronoomid, hiljem mehhanisaatorid, maaparandajad.
Kuntu, B. (toim) (2011). Kehtna valla ajaloost, https://kehtna.kovtp.ee/et/ajaloost (12. juuli 2011).

Saku mõis

Paul Eduard von Rehbinder lasi 1820ndatel aastatel Sakule ehitada klassitsistliku esindusliku mõisahoone, mis on omalaadsetest üks kaunimaid Eestis.
1850. aastal siirdus mõis aga von Baggehufwudtide aadliperekonna omandusse.  Valerian von Baggehufwudt laiendas Karl Eduard von Rehbinderi poolt 1820. aastal rajatud väikese õllekoja suureks tehaseks, mis töötab Eesti suurima õlletehasena mõisa naabruses tänini. Von Baggehufwudtidelt võõrandatud mõisahoones alustas 1920ndatel aastatel tegevust kodumajanduskool, millest hiljem kasvas välja Saku tehnikum. Alates 1960. aastast tegutses mõisas Eesti Maaviljeluse Instituut.
Praust, V. Eesti mõisaportaal, Saku mõis, http://www.mois.ee/harju/saku.shtml (23.08.2011).

 Olustvere mõis

Olustvere mõis on Viljandimaa üks kaunimaid. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse. 19. sajandi lõpukümneil ja 20. sajandi alguses püstitati mõisa nii uus peahoone kui ka arvukalt suursuguseid maakivist kõrvalhooneid ning rajati võimas park. Kompleksi kuulus veel valitsejamaja, selle taga aga laudad ja tallikompleksid, lisaks maalilised tiigid koos viinavabriku, nuumhärgade talli, veidi kaugemal asuva laudakompleksi ning muude väiksemate hoonetega. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad.Von Fersenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoonesse kolis 1920. aastal põllutöökool.  Selle kooli järglane Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool tegutseb kaasajal peamiselt 1985. aastal valminud uues hoones.
Praust, V. Eesti mõisaportaal, Olustvere mõis, http://www.mois.ee/vilj/olustvere.shtml (23.08.2011).

 Jäneda mõis

Alates 1830ndatest aastatest kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Benckendorffide suguvõsale. Mõisasüdame esinduslik väljaehitamine algas 19. sajandi lõpul. Valdav enamik kõrvalhooneid on ehitatud esinduslikus stiilis maakivist. Viimasena - 1915. aastal - valmis mõisas esinduslik lossilaadne peahoone. Võõrandamise järel alustas mõisas 1921. aastal tegevust põllumajanduskool – praeguse nimega Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus. Mõisahoones paikneb ka muuseum ning Urmas Sisaski muusikatähetorn, mille tarbeks on lossi kõrgeim torn kohandatud observatooriumiks.
Praust, V. Eesti mõisaportaal, Jäneda mõis, http://www.mois.ee/jarva/janeda.shtml (23.08.2011).