Pühapäevakütid (1930)

Filmi valmimisloost

"Pühapäevakütid" (ajakirjanduses esinenud ka nimede all "Karujaht", "Õpetaja ja köster karujahil") on filmi- ja teatrilavastaja Balduin Kusbocki ( 1892-1933) teine mängufilm, mille ta tegi osaühingu Taara-Film margi all pärast Tartusse asumist. Osaühingut juhtis tegelikult Tartu kinode Athena ja Illusion omanik Jaan Otter. Film valmib 1930. aasta kevadel. Selle peaoperaatoriks on Konstantin Märska, teiseks operaatoriks Voldemar Mannov ning rahastajaks ärimees Gustav Pihlak, kes ühtlasi on nii teose produtsent kui ka stsenarist. Filmi välisvõtted tehakse 1930. aasta kevadtalvel Otepää mägimaastikus, sisevõtted aga "Estonia-Filmi" paviljonis ja ühes erakorteris Tallinnas. Linateoses astuvad üles peamiselt asjaarmastajad, kutselistest näitlejatest märgitakse ajakirjanduses vaid kõrvalosas esinevat Vanemuise näitlejat Carl Treumundti.
Paas, 1980, lk 125.

Uudisteose peatsest jõudmisest ekraanile pealkirja all "Õpetaja ja köster karujahil" teatab ajakiri Filmileht, 1930, nr 21, kus selle valmimisest on kirjutatud järgmist: "Filmimine sündis enne viimast sula Otepää ümbruse mägedes. Möödunud tali oli lühike, kuid filmijatel õnnestus kinni püüda päevad, mil tali oli oma kauniduse haritipul. Seetõttu on looduses tehtud ülesvõtted üllatavalt head." Samas rõhutatakse, et ehkki sisult on uudisteos groteskne naljalugu, pole see teose peamine väärtus. "Sisujoon selles siiski ei oma esiplaanilist tähtsust, vaid filmi sihiks on ka meie talimaastikkude esiletoomine. See ongi esimene eesti film, mille tagapõhjaks on meie luuleline loodus oma meeleolurikkuses."

Samas ajakirjaartiklis märgitakse, et peaosades astuvad üles juba "Vigastest pruutidest" tuntud Karl Laas ja Georg Leies ning filmis löövad kaasa ka Otepää tuletõrjeorkester oma "täies hiilguses", kohalikud elanikud ja Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse kursuste suusaspordi rühm, kes Otepääl parajasti harjutamas. 

Ajakirjanduse andmeil jõuab film pealkirja all "Karujaht" ekraanile 10. mail 1930 Tartu kinos Gloria, kus jookseb neli päeva (10.-13. maini).

“Pühapäevakütid” on esimene Eesti film, mis sai näitamiskeelu, kuna selle kerglast sisu ei peetud alaealistele sobivaks. Ei aidanud ka filmi pealkirja muutmine ning ka paljud edasised firma kavandatud filmiprojektid jäid nüüd soiku (Mang 2009). Haridusministeeriumi esindaja oli 8. mail 1930 langetanud otsuse, mis keelas filmi näitamise õpilastele ja alaealistele. Arvatavasti teose pealkirja muutmise tõttu lubati "Pühapäevakütte" Tartus küll esialgu näidata, kuid Pihlaku kirjavahetusest haridusministeeriumiga selgub, et politsei olevat sundinud seal ühe kooli lapsi koos õpetajaga kinost lahkuma. Ametnike peamiseks argumendiks oli teose ebaterve mõju kasvavale noorsoole. "Et siin esinevad Pat ja Pataschoni taolistes osades pastor ja köster ja nende seiklused on mage jant, siis ei või filmi demonstreerimine noorsoole kasvatavalt mõjuda." Eeskuju ei väärivat ka pastoriproua kerglane käitumine filmis. Kuna tollal täitsid noored vaatajad kino sissetulekust ligi kolmandiku, oli linastuskeelu tagajärjel saadud kahjum märkimisväärne. Ligi 10 000 krooni maksma läinud film valmistas ärimees Pihlakule üksnes meelehärmi ja tõmbas ühtlasi kriipsu peale kavatsusele hakata sama koosseisuga tegema uut filmi.
Paas, 1980, lk 126.

Tänaseks hävinud filmi kunstitaseme kohta on midagi raske öelda, leiab Veste Paas. Arvatavasti ainsas filmi kohta ilmunud arvustuselaadses sõnumis Postimehes (12.05.1930) kiidetakse küll töö kordaläinud tehnilist külge ja häid tüüpe, ent samas märgitakse, et "palju annab tunda käsikirja puudumine". Postimehe retrospektiivses ülevaateartiklis (28.06.1934) 20-aastase eesti filmi kohta lahterdatakse aga teos koos mitme teisega otsesõnu nõrkade hulka. 

Allikad:

Eesti filmi 20 aastat (1934). Postimees, nr 173, 28. juuni, lk 7.
Mang, M. (2009). Esimesed eesti kaadrid 1896-1939. KesKus, nr 6. http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=2266 (19.11.2012).
Paas, V. (1980). Olnud ajad. Tallinn: Eesti Raamat, lk 125-126, 184-185.
Õpetaja ja köster karujahil. Uus eesti film valmimas. (1930). Filmileht, nr 21, lk 12.