Igal sügisel lendab Lääne-Siberi soode ja rabade kohal hantide maal helikopter, mis kogub kokku sealsete külade lapsed, et viia neid suurde linna kooli. Teejuhi abiga leitakse põliselanike eluasemed ja siis on mõne minuti jooksul kaks aega - kaks täiesti erinevat kultuuri kõrvuti - handi onn ja kõrvulukustav mürisev helikopter. Ja põliselanike lapsed nende vahel. Küllap on kopterilend metsas kasvanud lastele väga meeldejääv sündmus, saab ju linnulennult näha kodu ja vanemaid, tuttavaid soid ja rabasid ja siis lõpuks suurt linna, kus asub internaatkool.
Algab sootuks teine elu. Äratus käib valju koolikella plärinaga, söögisaali minnakse rivistatult. Õhtute vaba aega täidavad telerist tulevad seriaalid. Kuigi kooli režiim pole range ja õpetajad enamuses heatahtlikud, on uus elu vaba olemisega harjunud lastele esialgu võõras. Võõras on ka venekeelne õpetus.
Filmis näeme Grigori Kanterovi perekonna eluolu kodus metsade keskel oma põtradega. Pere neljast lapsest läksid õppima õde-venda, noorim veel liiga tilluke, aga vanim, 15-aastane Maria, jäi koju emale abiks, arvates, et kooliharidusest juba piisab. Isa Grigori loodab, et kooliharidus aitab handi lastel oma maa ja rahva eest kunagi tulevikus seista. Oma esimese lennu tulemusena aga väheneb aasta-aastalt nende hantide arv, kes handi keelt oma emakeeleks peavad.
Vaata lisainfot selle filmi kohta