Ma olen ju naine (2005)

Filmi saamisloost

Filmi režissöör Kert Grünberg alustas oma filmiprojekti arendamisega iseseisvalt mitmeid kuid enne "Eesti lugude" konkurssi. Kuna vahepeal tuli välja vahetada üks filmi peategelastest, tõi uue peategelase leidmine kaasa vajaduse hinnata ümber filmi idee.
Allikas: EFI andmekogu

Filmist kriitiku pilguga

Krista Maajärv: "Peategelane Airika on tänuväärne portreteeritav, kuna temas on vastuolud, mis tekitavad konflikti nii ülejäänud loo tegelastega kui ka vaatajaga, sest Airika jutt käib risti vastu meis juurdunud traditsioonilisele nägemusele kahekümnendates aastates naise soovidest. Autor on selle vastuolu hästi ära tabanud ning laseb peategelasel vabalt oma rida ajada, surumata peale enda nägemust antud teemast. Ühest küljest muudab see loo veidi lohisevaks ja eklektiliseks; seda muljet süvendab ka „suvaline“ operaatoritöö, mis samal ajal pretendeerib ka tõelisele dokumentaalsusele, püsides lihtsalt tegelasega koos ning lastes naisel endast ise arvamuse kujundada."
Maajärv, K. (2005). Eestluse kütkes. Teater. Muusika. Kino, nr 12, dets, lk 116-120, foto.

Jürgen Rooste: "Kert Grünbergi film “Ma olen ju naine” tundub neist neljast kõige tugevama režissöörikäega tehtud olevat. /---/ Selgub, et selle perekonna üksikute naiste jada, üksikemade jada sai alguse vanaemast, kes siis n-ö bolševike süül, Teise maailmasõja järel üksikuks jäi. Sest, jah, kui rääkida kultuurikatkestusest, siis ennekõike oli see katkestus Eestis ehk perekondlik, suguvõsalik. Režissöör on üles leidnud mõned nüansid, mis nüüd on teisenenud või tähtsamaks muutunud. Näiteks stilistide töö Airikaga, et temast “korralik” naine vormida, keelekasutuseni välja… Jah, veidi hirmutav, et on olemas inimesi, kes nii täpselt teavad, kuidas õige on, ja teisi selle järele suunata üritavad."
Rooste, J. (2005). Millised on eesti mehed ja naised [uued tõsielufilmid: "Kahe näoga saar", "Nagu noor jumal", "Polaarrütmid" ja "Ma olen ju naine"]? Sirp, nr 35, 23. sept, lk 16.

Andris Feldmanis, Mart Rummo: "Siiras ja vahetu. Peda filmikooli kasvandiku Kert Grünbergi “Ma olen ju naine” pakub meeldivalt objektiivset sissevaadet noore daami ellu, kel peresuhted puuduvad “juba geenides”. Kuigi staatiline ja puhuti lohisev, tõestab Grünbergi teos, et ausa portree eelduseks on võrdväärne suhe kujutatavaga. Õõnsate kommentaarideta ja lõdva ülesehitusega lugu jätab otsad tänuväärselt lahti nii peategelase kui ka pealtvaataja jaoks."
Feldmanis, A., Rummo, M. (2005). Eesti lood, omad ja tänuväärsed. Eesti Päevaleht, 21. sept, lk 22, foto.

Elu pärast filmi

Õnneliku ema Airika Raidma postitus:
Teema: Kas olite 100% valmis?
Hehee, saime mehega tuttavaks 03.06.2008, lapse tegemise plaan tekkis kohe, valmis tegime ta 04.08.2008 ja 03.06.2009 tähistasime oma tutvuse aastapäeva juba koos pooleteistkuuse Monaga, kes on senini oma emme ja issiga ääretult rahul. Kuigi olime tuttavad ainult 2 kuud, siis mina naisena olin soovinud last juba viimased paar aastat ja olin selleks vastutuseks väga valmis (kasvõi üksi) ja kuna mees oli ka väga rahul selle plaaniga, siis läks kõik kiiresti ja hästi.
Nupsu foorum >, http://www.nupsu.ee/index.php?menu=forum&page=viewtopic&topic=42874 (16.10.2013).