Ma tahaksin kodus olla… (1992)

Palmses peetakse folklooripäeva. Igor Tõnurist räägib eestlaste väljarändest 19.sajandil. Diktoritekstis jutustatakse väljarändajate peredest ja eluolust Tsaari-Venemaal kuni 1938. aasta sündmusteni, Novaja-Estonka küla meeste saatusest.
Vestlusringis on väljarändajate järeltulijad Hilda Sabbo, Aleksander ja Hilda Kull, kes kõnelevad II maailmasõja järgsest ajast, eestlaste saatusest, venestamisest, Eestisse tulemisest.
Ohvrimägi Pärnamäel, 28.juulil kogunevad siia Põhja-Kaukaasia ja Siberi eestlased. Kokkutulekul vaadatakse pilte ja rõõmustatakse kohtumise üle. Vestlustes koorub mõte, et enda eestlust kodu-Eestis tõendada keeruline, läänest tulnuid usutakse rohkem kui idast. Lilledega ehitud mälestuskivi "Võimu ohvritele, kes hukati 1938 Kaukaasias" juures peab kõne Hilda Sabbo. Oma pere saatusest ja enda elukäigust räägib Johannes Viru, kes tuli 1961 Venemaalt Eestisse, kodueestlaste suhtumisest Venemaa eestlastesse.
Suvised põllutööd. Taluõuel istub Peekide pere mitu põlvkonda laua ümber, ema ja pojad Anton ning Evald räägivad elust Venemaal ja Eestis kohanemisest.
Ruumis istuvad põgenikud Abhaasiast. Naised kirjeldavad olukorra ohtlikkust, kuidas Abhaasiast sõja eest tulema saadi. Peeter Koch räägib, et see on sõda rahvuste vahel, sealt pidigi ära tulema. Põgenikud räägivad oma Eesti juurtest ja loodavad siin oma kodu taas luua.

Märksõnad: Abhaasia eestlased | ajalooline ülevaade | eestlaste rasked valikud | eestluse säilitamise püüded | elusaatused | heinategu | juurte otsimine | kodumaale naasnud eestlased | kohanemine oludega | kokkutulekud | mälestuskivi avamine | perefarm | perekonnalugu | perering | piknik metsa all | poliitiline olukord | suurpere  | sõjapõgenikud | taluhoov | uue elu otsingud | Venemaa eestlased | väljarändajad | väljarändamine | ühised kannatused | Vaata kõiki »