16-aastane Maimu elab vaheldumisi Peterburis ja Puka alevikus, räägib mitmeid keeli ning valmistub norra keele õpinguteks Neevalinna ülikoolis.
Filmi raamivad 15-aastase Kerlini päevikumärkmed oma sõbrast Maimust, kes elab Peterburis, aga ema Liina eestvõttel on elanud, koolis käinud ka Eestis, väikeses Puka alevikus. Kerlin meenutab oma tutvumist Peterburi eesti-vene kakskeelses peres elava Maimuga. Järgnevad kaadrid külaskäigust Peterburi sõbratari juurde, mille käigus saab vaataja teada, et Maimu ema on eestlane, kes peale abiellumist vene teadlase Juriga asus elama Peterburi. Pere omavaheliseks suhtluskeeleks on eesti keel, sest antroloogiaprofessorist isa õppis Tammsaare „Tõe ja õiguse“ abil eesti keele ära, lapsed Maimu ja Liisa suhtlevad sõprade ja koolikaaslastega nii vene kui ka inglise keeles. Maimu räägib, et ta isegi mõtleb mitmes keeles, vastavalt situatsioonile. Näeme ka Maimu vanaema kodupaika Pukas, kus pere on veetnud kõik suved. 16-aastane Maimu on jõudnud palju ära teha. Peterburi ja Puka koolid on selja taga ja keskkooli lõputunnistus on tal juba käes. Kerlini päevik annab teada, et Maimu on valinud Peterburi ülikoolis norra keele eriala.
Vaata lisainfot selle filmi kohta