Eesti iseseisvumisel tekkis ajalooliselt unikaalne olukord. Ühe riigi territooriumil elavatest inimestest suur osa ei ole - kas ei taha või ei saa olla - selle riigi kodanikud. Selline situatsioon on tekitanud nii sise- kui välispoliitilisi pingeid. Pessimistid ennustasid, et see olukord muutub suurimaks komistuskiviks Eesti Vabariigi iseseisvusele.
Filmitegijad on võtnud vaatluse alla viimased kümme aastat alates 15. mai 1990. aasta murrangulistest sündmustest Toompeal. Aastatuhande vahetuse künnisel on aeg seisatada ja mõtiskleda, kes me oleme, millised muutused ja milline maailm ootab meid ees, milliseks tahame seda kujundada.
Suures osas jääb eemaltvaatajale pinnapealselt ekslik mulje, mille kohaselt siin elavad inimesed jagunevad kõik keele, mentaliteedi ja poliitiliste vaadete järgi kahte suurde rühma: eestlased ja venelased. Tegelik elu on palju varjundirikkam ja huvitavam.
Oma arvamusi, seisukohti ja mõtteid jagavad Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist, pensionär Pilvi Lippmaa, Eesti Ühispanga asepresident Jürgen Lamp, Eesti Vabariigi välisminister Toomas Hendrik Ilves, talupidaja, endine ettevõtja Kanadas Lembit Soots ja taluperenaine, Siberis sündinud eestlane Liisa Soots, näitleja Peeter Volkonski, sotsiaalminister Marju Lauristin, ookeani kruiisilaeva majutuse järelvalveohvitser Aivo Pidim, tagalapataljoni personaliülem leitnant Tiit Kruusalu, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Sõle tänava büroo juhataja Ene Pürn; noor isa, kaevur Aleksander Roman, Euroülikooli õppejõud Natalja Kazakova jt