Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Meie aeg (1975)

Sisukokkuvõte

Kolhooside asutamisaeg ja kolme kolhoosi edusammud tänapäeval.

Peaaegu kolmkümmend aastat on möödunud kolhooside loomisest Eesti NSV-s. Filmitegijad küsivad, mida on nende aastatega saavutatud ja kuidas põllumajandus toimib? Pensionärist kolhoosnik Paul Pihelgas räägib pensionile jäämisest: „Naised tõid sületäie roose ja kingiti käekell. Nüüd olen vanaduse pensionär, käin mööda õuet ja laulan lindudega seltsis.“ Suured plaanid eakatest meestest, kes olid kolhooside asutamise juures. Kroonikakaader 1940ndatest: Riigikogu saalis kuulutab kõnepuldist kommunistliku partei poliitik, et rahvas on meie maa täieõiguslik peremees. Taluperemees Paul Pihelgas loeb (kaadri taga) ette avalduse kolhoosi astumiseks, millega annab oma maa, loomad ja põllupidamistehnika kolhoosile üle. Kaadrid kolhoosi tänapäevaelust vahelduvad kroonikakaadritega Eesti Vabariigi aegsest maaelust ja kolhooside asutamisest.

Aravete kolhoos. Lüpsilauda ees hullavad lüpsjad ja laudatöölised. On karjalaskepäev. Lehmad kepsutavad laudast karjamaale. Maaparandustööd. Kolhoosi 32 spetsialisti ei käi põlluserval, vaid on esimees Alar Ainumäele abiks majandi tuleviku kujundamisel. Räägib Aravete kolhoosi esimees Alar Ainumäe, kes rõhutab inimeste eest hoolitsemist (sünkroon): "40–50 inimest aastas käivad kolhoosi rahade eest sanatooriumis, kevadtöödest alates on põllumeestele toit tasuta – enne inimesed, siis masinad." Kaadrid kolhoosi juhatuse koosolekust, kus arutatakse tööde seisu ja olukorda erinevates osakondades (sünkroon). Kolhoosi jaanipeol esineb ansambel Kukerpillid, rahvas tantsib lõkketule paistel (sünkroon).

Leie kolhoos. On alanud suur karjade rändamine, kolhoosi 800-pealine lüpsikari aetakse uutmooti lauta, mis on esimesi sedatüüpi lautu Eesti kolhoosides. Suurfarmi lehmad enam laudast välja ei pääse, ei kunagi. Mõtisklus hobuste saatusest, kolhoosides neid enam ei vajata. Kaadrid hobuste hindamisest ja kroonikakaadrid kunagistest talutöödest hobuste jõul. Räägib Leie kolhoosi esimes Ants Pullisaar, kes leiab et eksperimentaalne suurfarm tasub ennast ära (sünkroon). Kaadrid loomadest ja töötajatest suurfarmis. Suvised laadapäevad, suvepäevad, kutsealade võistlused. Heinamaad on autosid täis pargitud, laadalisi on murdu, küpsetatakse šašlõkki, mängitakse karmoškat jm laadamelu.

Estonia kolhoos, üks jõukamaid vabariigis. Esimees Heino Marrandi on kogu elu pühendanud põllutöödele ja oma kolhoosi ülesehitamisele. Alati teeb ta kaasa esimese ringi, kui kombainid põllule lähevad. Esimestest päevadest kolhoosi aidameheks olnud Retla talumees Paul Pihelgas räägib kolhoosi asutamisest. Heino Marrandi räägib nii kolhoosi asutamisaegadest kui ka kolhoosi praegustest tegemistest. Pingil istuvad eakad naised Ella Luuk, Hilda Raudsepp, Leida Ruudla Ja Õilme Nikolajeva, kelle kätega on omal ajal loodud kolhoosi eesrindlik tõufarm. Vastandub kaader heinamaal ratsutavatest noortest naistest. Põllumajanduse tootlikkusest räägib toonane põllumajandusteadlane Arnold Rüütel. Maaelu edenemisest räägivad põllumajandustöötajad Asta Preegel ja Heldi Melanie Koppel ning kolhoosiesimehed Ants Pullisaar, Alar Ainumäe ja Heino Marrandi (sünkroon).