18.12.1987
U. Heinapuu: Meie meelest õnnestunud film.
A. Beekman: Erakordselt hea film.
R. Karemäe: Toetan I. Väga, pidevalt häirivalt nõrk režissööritöö. Ei valitse vahendeid. Pealkiri vale. Mida see tähendab?
Ta ei vasta. Ma olen selle vastu, et nad on tähed. Püüab mängima panna pealkirja, kuid see ei haaku. Diktoriga oleks mõjusam. Silmatorkavaid häirivaid käike. Ei tohi vähendada kategooriat. Kahju, et ei leidnud režissööri.
P. Lorents: Sisu kaalub kõik üles. Sõnum on olemas, siiani teame kuulujutte. Nüüd siiski vaatajani toodud, tähendus suur.
H. Speek: Valus vaadata. Tunnen Märt Müüri üle uhkust. Ei seganud need nn "puudused". Oli usutavalt ja osavalt tehtud, on tervik. /---/
E. Mets: Teema valus, faktid rusuvad. Tänuväärne. I gr poolt. Teisalt valmistusin vaatama lühemat filmi. Probleem: korraga palju probleeme, keskset vastust ei ole. Juhtimise tagajärg. Lühemana oleks parem. /---/
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.2562
18.12.1987. Filmistuudio Tallinnfilm kunstinõukogu esitab filmi "Miks kukuvad tähed" I tasugrupile.
Allikas: Filmiarhiiv, toimik nr 4478
Linastusluba 8.01.1988
ENSV Riiklik Kinokomitee lubab demonstreerida filmi "Miks kukuvad tähed" kogu ENSV Liidu territooriumil. Allkiri: Vanemtoimetaja T. Naumova.
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.2666
Katke intervjuust:
Perestroika lõpuaastatel tegid filmid „Miks kukuvad tähed” (1987) ja „Aidake meil elada” (1988). Esimene räägib kolhoosiesimeeste surma põhjustest, teine on legendaarse esimehe, teatrijuhi ja hilisema kirikuõpetaja Kalev Raave lugu. Räägi neist lähemalt.
See oli aeg, kus niisuguseid mehi praeti varda otsas ja vahel pandi ka tuleriidale. Kindlasti oli tegemist Moskva hoiakuga. Kõigepealt hakati Kesk-Aasia puuvillakasvatuse ülemaid pigistama, siis tuli korraldus igal pool „pätid” üles leida, ja need pidid rahvale tuntud inimesed olema. Georg Suurmets ja Kalev Raave saadeti vanglasse. Mitmed surid pingest enne viiekümnendat eluaastat või lõpetasid enesetapuga. Minu taotlus oli avada ülekohtu olemus. Filmide tegemise ajal vallandus vastureaktsioon, oli tunda, kui ohtlik oli teema võimudele. 1987. aasta sügisel näitas hea tuttav, sellal kinokomitee toimetaja Ruth Karemäe mulle kirja, mille Energia kolhoosi partorg oli saatnud Moskvasse keskkomiteele, milles nõuti Gorbatšovilt lõpu tegemist Müüri õõnestustegevusele Eesti NSVs. Teine mees, keda kirjas peksti, oli Valter Udam, kes andis Suurmetsale Pärnumaal Varbla kolhoosis peaökonomisti koha.
„Miks kukuvad tähed” linastus ilma loata 1. aprillil 1988 Kinomajas loomeliitude ühispleenumist osavõtjatele. Ka Raave-film ei saanud esitusluba, neid filme rünnati Rahva Hääle veergudel. /---/
Teinemaa, S. (2013). Vastab Märt Müür. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 5-18.
Rakvere filmiklubi seekordne, XXII lühidokumentaalfilmide festival «Tallinnfilm 1987» oli erakordselt rahvarohke. Esmakordselt klubi 22-aastases festivali ajaloos oli osavõtjaid üle üheksasaja. Tõusev huvi publitsistika vastu laieneb ka dokumentaalfilmidele, mis juhatavad mängufilmist kärmemini põletavate probleemide juurde ning kannavad ka kohatist järelmõju meie elule. Nii on filmi «Miks kukuvad tähed» anonüümkirju puudutav probleemitahk lõpuks leidnud lahenduse: kirjad paberikorvi ja kõik! /---/
Algaastaist alates on Rakvere festivalil vaid üks žürii — RFK liikmed ning klubi külalised, kõigil võrdne hääleõigus. Tänavuse festivali võitis Märt Müüri «Miks kukuvad tähed». Autorile anti üle RFK preemia ja Vabariikliku Rahvaülikoolide Nõukogu aukiri ning Rakvere Rajooni Kultuuriosakonna meene. E. Vilde nim. kolhoos lubas oma autasu anda üle kohtumisel Pajusis ning Saku Õlletehase filmiklubi samuti kohapealsel kohtumisel.
Kalda, V. (1988). Rakveres rahvarohkelt. [22. lühidokumentaalfilmide festival "Tallinnfilm" 1987""]. Sirp ja Vasar, 15. apr, lk 7.
Enn Siimer: „Kuid mis ma räägin, sellist filmi pole ju tegelikkuses olemas. On küll kolm kümneminutilist filmikarpi stuudio "Tallinnfilm" juhtkonna allkirjadega, kuid selleks, et film saaks filmiks rahva jaoks ja de fakto, peab vastuvõtuaktil olema ka ENSV Kinokomitee esimehe allkiri. Viimast sellel dokumendil aga ei ole, järelikult ka filmi ei ole ja vaadata seda ei saa. " Tühine, tühine, tühine..." kajab ametniku hääl telefonitorus.“ /---/
Siimer, E. (1988). See tühine teema. Rahva Hääl, 24. aprill, lk 4.
Tõnu Karro: "M. Müüri linateostes ongi tunda mõneti kunstilist üldistusjõudu. Pean silmas "Miks kukuvad tähed?" - filmis intervjuude vahele monteeritud loodusplaane; Peeter Ülevainu filmitud plaani raagus, ikaldunud puust, mis väljendab portreteeritavate siseilmas valitsevat lootusetust, meeleheidet ja mis filmi vältel kordub. /---/
Žanristilistiliselt on film kirev. Toon siin näiteks reportaažlikult lahendatud üldkoosolekuepisoodi Ranna kolhoosis, lavastusliku episoodi haiglas G. Suurmetsale järele tulnud militsionääridega, triviaalsele kujundisüsteemile viitavad leinaküünlad Vello Tire töökabinetis jne. Kõik eelöeldu väljendub filmi kompositsioonilise, vormilise lõtvusena. Teisalt väljendub struktuuri avatus alati ka režissööri otsinguid žanriraamide avardamise vallas, iseseisva lavastajakäekirja väljakujunemist. Müüri filmides sümpatiseerib mulle väga režissööri tohutu heatahtlikkus, inimlikkus, protest sotsiaalse ülekohtu, inimsuhete saastumise vastu." /---/
Karro, T. (1988). Äratada inimsust [filmidest "Miks kukuvad tähed?", "Aidake meil elada", "Elu ilma..."]. Õhtuleht, 25. juuni, lk 2.
Heli Speek: „M. Müüri eelmises filmis "Miks kukuvad tähed?" on lugu Georg Suurmetsast, Rakvere kandi esimehest. Me heidame nüüd suure elutöö teinud mehele ette laiutamist, pidutsemist, kõrkust jne. Samal ajal teame hästi, millise kaarega käisid need asjad üle terve riigi, ka Eestimaa linnades.“ /---/
Speek, H. (1988). Jäljendamise rõõmuta ajalugu. Sirp ja Vasar, 24. juuni, lk 7.
Avo Üprus: „Filmi "Miks tähed kukuvad" observatooriumis jäädvustatud lõpukaadrid ja poeetilist üldistust taotlevad sõnad "ei, tähed ei kuku" seavad kahtluse alla režissööri põhiteesi, koguni toonitades inimvaenuliku süsteemi eksimatust, isegi õigustades seda. Ka on "Tähtede" kompositsioon lõdvem, ideele keskendatud nõrgem, portreteeritavate isiksuslikud omadused jäävad küsitavaks. Kaadrite järjestus (sigade veole järgneb matuserong) tekitab mõnikord eksitavaid seoseid. Mõnigi sümbolina pakutud kaader (suur puu, pöörlev taevas) ja mitmed üledramatiseeritud helilõigud loovad ebakõla üldise dokumentaalstiiliga.“ /---/
Üprus, A. (1988). "Su heldust ja su tõde ma ei salga...." [Märt Müüri filmidest "Aidake meil elada" ja „Miks kukuvad tähed“]. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 53-55.
Endel Mänd: „M. Müüri tõsielufilmis "Miks kukuvad tähed?" on püütud vaadata teatud juhitüüpide saatust kajastavasse kroonikasse, millest selgelt rõhutatuna tõuseb esiplaanile küsimus: miks meie (põllumajanduses) majanduse juhtimine ning tee edule viib väga sageli läbi kannatuste, mille lõpptulemuseks on isiksuse häving selle sõna otseses mõttes? Me näeme ja kuuleme filmis paljude silmapaistnud majandijuhtide nimesid, nagu Sooaluste, Üts, Tire, Lepasaar... Kui pikk võiks olla Eestimaal nende saatusekaaslaste nimekiri? /---/
Kui filmis on ühelt poolt selgelt esile toodud majandijuhid oma muredega, siis teiselt poolt haigutab vastu suur anonüümsus - paljusid hädasid ja inimlikku traagikat põhjustanud tegurid on jäänud teadmatuse uttu. Vaatajat valdab kaastunne ja abitus, sest pole kuhugi näpuga näidata, tegelikku süüdlast inimeste muserdamisel nagu ei teagi olevat... Siit edasi saab viia üksnes uus film, milles tänu meie ühiskonnas avanenud võimalustele jõuaksime veelgi lähemale M. Müüri filmis tõstatatud probleemide tõenäolistele tekkepõhjustele.
Mänd, E. (1988). Tugevate tee. Noorte Hääl, 4. märts.
Märt Müüri loominguline õhtu
11. mail 1989 toimus Kinomajas Märt Müüri loominguline õhtu dokumentaalfilmidega "Adra järel", Ajaarvamine ei alga meist", "Ring - suur, keeruline, huvitav", "Miks kukuvad tähed?" ja "Aidake meil elada".
Tallinnfilm 1989. Filmograafia. Tallinn: Perioodika, 1991.
Telesaade
Filmikanal: 15. Peeter Urbla vestleb Märt Müüriga tema filmist "Miks kukuvad tähed".
Filmitud 1988. aastal Tallinnfilmi montaažosakonnas ja Harju tänaval Tallinnfilmi hoone ees. Kaadris ka filmi monteerija Merike Ratas. Kestus 60:11.
http://arhiiv.err.ee/vaata/filmikanal-15
Vaata lisainfot selle filmi kohta