”Miss Saaremaa” (1989) on pilguheit Eesti Vabariigi ajalukku läbi lihtsa saarenaise pilgu ja tema käänulise elutee. Ljubov Hermann pärjati Miss Saaremaaks aastal 1931. Sõjapäevil heitis saatus vapra naise Venemaa vanglatesse, ent tema meeletu optimism ja huumorimeel aitasid ellu jääda. Vabanedes sai Ljubast Hruštšovi ja Brežnevi kokk Livadie palees, sestap panigi ta pensionipõlves Saaremaale tagasi jõudes oma põrsastele nimeks Nikita ja Ljonja.“ /---/
Filmid Eesti inimestest (2014). Pärnu Postimees, 21. veebr.
Tambet Kaugema: „Pigem on Soosaart võlunud vorm, ühe tõeliselt särava isiksuse kaudu näidata pikemat ajalooperioodi. Ja seda on igati stiilselt ja peenetundeliselt tehtud, isegi MRP-l ja 40. aastatel on peatutud just niipalju, kui seda vaja oli, langemata konjunktuurlusse.“
Kaugema, T. (1990). "Kihnu kuulikindel" Saaremaa missi seljas [filmidest "Kihnu mees" ja "Miss Saaremaa"]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 87-89, ill.
«Leppisime õhtujuhi Vahur Kersnaga kokku, et toome lavale ainsa siis veel elus ja Eestis oleva missi,» meenutab 1988. aasta missivalimisi toonane žüriiliige filmimees Mark Soosaar.
«Ei eelviimast vabariigiaegset Miss Estoniat 1931 Lilly Silbergi ega ka Miss Estoniat 1932 Nadežda Peedi-Hoffmani polnud enam võimalik lavale saada,» teeb Soosaar mõttematka aastasse 1932. «Eestis neid enam ei olnud, ma ei tea, kas nad olid juba mõlemad mulla all või mitte.
Aga 1931. aastal Saaremaa missiks valitud Ljubov Hermann /---/ oli igati olemas.
Kui ta omal ajal Estonia teatris Saaremaa missiks valiti, polnud ju televisiooni ning ka raadio ei kajastanud seda üritust, nii et Saaremaal ei teadnud õigupoolest keegi, kes nende missiks sai.
Sellele tiitlile oli aga esitatud kaks kandidaati. Peale Ljubovi ka üks kleenuke ja ilus saksa tüdruk. Ljubov oli aga Torgust pärit ümarate vormidega maatüdruk. Kui täna neid pilte vaadata, siis poolnälginud ja alatoitumise all kannatav saksa neiu ei olnud tollal ilu-ideaal. Iluideaal oli ikkagi ümarate kehavormidega jõuline naine. Seega oli igati loogiline, et Ljubov maatüdrukuna selle võistluse ka võitis.
Samas ei maksa unustada, et nii maakondades kui ka suuremates linnades – nagu Kuressaareski – olid saksa kogukonnad päris suured. Sakslased olid päris kindlad, et nende tüdruk võidab ja olid pasunakooriga bussile vastu tulnud. Nende näod venisid päris pikaks, kui selgus, et Miss Saaremaaks oli saanud hoopis maatüdruk.»
«Aga mis puutub sellesse õhtusse 25 aastat tagasi, siis ma mäletan, et Vahur Kersna võttis Ljubalt käe alt kinni ja tõi ta uhkelt lavale. Seda kaadrit ma veel filmisin. Nii et see kaader on filmis sees, kuidas Vahur Ljuba lavale toob. Mida ta aga täpselt lava peal rääkis, seda ma enam ei mäleta. Mõned laused ta ütles ja iga lause peale, mis olid pikitud saare huumoriga, sai Ljuba saalist tugeva aplausi.»
Soosaar ei imesta, et 25 aastat tagasi publikut erutanud missivõitlused on praeguseks ajaks täiesti devalveerunud. «Kui üldse mingeid võistlusi teha, siis ikka pigem intellekti ja vaimsete väärtuste mõõtmiseks. Kellel on kõige standardsem või moodsam keha, see on minu jaoks väga teisejärguline küsimus,» märgib Soosaar.
Kulli, J. (2013). Mark Soosaar: Pätsu ajal polnud iluideaal poolnälginud neiu. Õhtuleht, 11. nov.
Vaata ka:
Miss Saaremaa 1931 Ljubov Hermann’i viimast intervjuud:
Ajaproov: Torgu (2004), http://arhiiv.err.ee/vaata/144393.
Vaata lisainfot selle filmi kohta