Hardi Tiiduse meeleoluka viktoriini vahendusel tutvustatakse Eestimaad ja eestimaist.
Esmalt leiab vaataja neiud laevatekil, kes uudistavad kiikritega ümbrust. Hardi Tiidus laevakaptenina esitab küsimuse, mis maa see on, kuhu laev saabub. Näeme Tallinna panoraami merelt vaadatuna, pikksilm toob neidudeni tuuliku, laevamastid, vanalinna. Linnamüüri serval tantsivad Eesti rahvarõivais neiud rahvatantsu.
Öises vanalinnas sõidavad kitsal tänaval voorimehetroskad. Ühes kaarikus Hardi Tiidus, kes tutvustab vanalinna, teises Kalmer Tennosaar laulab härrasmehelikult vanalinnas ringi sõites. Pühavaimu kirikuukse avanemine viib uudse helikeelega muusika kaudu meid nüüdiaega – tehnika ja tööstuse keskkonda. Suures aparatuurisaalis ja õues suitsevate elektrijaama korstnate taustal tantsib Ülo Vilimaa. Uus viktoriiniküsimus on põlevkivi kohta. Kaasaeg toob kaasaegsed rütmid – nii laulavad pioneerid koolitunnis spirituaali, džässimeloodiad voogavad Els Himma esituses õhtuses restoranimiljöös. Kalevi siseujulas esinevad akrobaadid Jüri Druus ja Sergei Fatkin. Treener Hardi Tiiduse uus küsimus kõlab eesti male suurkuju kohta. Pilk peatub saunahetkedel, kus neiud vihtlevad kasevihtade lehvides ja hüppavad krõbekülma jääauku.
Põleva kamina ees istuv Hardi Tiidus esitab aga taas küsimuse, nüüd eesti keele sugulaskeeltest. Voldemar Panso võtab raamaturiiulist raamatu ja deklameerib "Mu isamaa on minu arm ", mis muutub ühendkooride lauluks. Näeme lauluväljakut, Gustav Ernesaksa laululaval. Siit järjekordne viktoriiniküsimus meie laulupidudest. Rahvariietes neiud seisavad lauluväljakul pinkidel ja lehvitavad lennukile, kus Hardi Tiiduselt lendurina tuleb viimane küsimus - lennu pikkus Montreali.
Vaata lisainfot selle filmi kohta