Film kuurortlinna Haapsalu eilsest ja tänasest päevast, ilu otsimisest ja säilitamisest.
Haapsalu vana raudteejaama platvormi ääres peatub rong nagu igal päeval. Pargialleel kõnnib, maal käes, mees, seisab vana puithoone verandal ja vaatab merele. See on kunstnik, haapsalulane Mihkel Päri, kes oma ateljees lillemaalide keskel räägib linna legende. Muusikapala saatel vahelduvad vaated Haapsalu majadele - vanadee ja uutele, lahele ja rannapromenaadile, kus mälestusmärgid Ernst Ennole, Rudolf Tobiasele jt, päikesekell, mitmed skulptuurid.
Haapsalu sanatooriumi "Laine" vanemõde Jevgenia Tenitskaja räägib Haapsalu linnast ja linnaelust - kui ta tuli kunagi Haapsallu, oli linn vaikne ja ilus, kiidab eestlaste elulaadi. Aja jooksul aga on ilu kadunud, kuna kuurordisse sõidab palju inimesi, kes käituvad kultuuritult, lausa barbaarselt, ootab õudusega uusi hooaegu.
Katkendid vanadest kroonikafilmidest ja fotod toovad vaatajale meenutuseks hetki õitsva kuurortlinna aegadest. Tänapäev vaatab vastu autosõidul promenaadil ja möödudes mahajäetud majadest.
Mudaravi protseduurid. Õde Jevgenia Tenitskaja räägib rahuolematutest patsientidest, tuusikute jagamisest üle Nõukogude Liidu, inimestele, kes sageli ei vaja ravi, vaid tulevad niisama puhkama. Südamevaluga leiab ta, et Haapsalu linna on vaja hoida ja sanatoorium peaks jääma raviasutuseks.
Haapsalu kunstnik Lembit Põld kõnnib mere ääres, molbert õlal. Ateljees räägib ta kunstist ja elust. Mihkel Päri astub Haapsalu koduloomuuseumi trepist üles ja ulatab maali direktor Õnne-Eha Kabritsale, kes riputab maali seinale.
Üle lahe härmas roostiku paistavad aovalguses moodsate elumajade rühm ja erinevad linnahooned. Mere kohal lendavad luiged.
Vaata lisainfot selle filmi kohta