Naerupall (1984)

Režissöör töös olevast filmist

Heino Pars: „Kavas on „Naerupall“ las­tele. Seekord pole käsil aime-muinasjutt, vaid lihtsalt filmilugu inimlikust naerust, kusjuures suuremat pinget pakub helitausta valik. Kogun erinevat ja nakatavat naeru. Ees on Moskva-sõit käsikirjaga. Stsenaariumi kirjutasin ise, sest ise ka näen kõige täpse­malt teemat, mis mind on vaevama hakanud.
Kalda, V. (1983). Meemeistrite linn. Nõukogude Õpetaja, 9. juuli, lk 4.

Fakte filmi valmimisest

Valmis kirjanduslik stsenaarium "Naerev pall": aprill 1983
Valmis kinostsenaarium "Naerupall": juuni 1983
Filmi ettevalmistusperiood: 10.09. - 19.11.1983
Võtteperiood: 20.11.1983 - 20.01.1984
Montaaž: 21.01. - 17.02.1984
Filmi üleandmine - 17. veebruar 1984
Dublaaži valmimine: 24.02. - 29.03.1984
Filmi maksumus - 40 500 rubla.
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.2312 Nukufilmi "Naerupall" eelarve, kalkulatsioon.

Arutelu Tallinnfilmi Kunstinõukogus

21. veebruaril 1984

O. Remsujev: Mõtte poolest on "Naerupall" film täiskasvanutele sellest, mida on vaja nii stressirohkes maailmas, kuid lastele kujunditelt ka arusaadav. Süžee on küll lineaarne, kuid ega lastefilmis ei peagi see nii keeruline olema. 

R. Raamat: Sellist naerupalli on tõesti vaja, sest muidu võivad asjad sassi minna, peab maandama. Film pole ülearu lihtsustatud ega keeruliseks tehtud. Mis puutub mõtte arengusse - palli mõte saab selgeks juba esimeses episoodis ja hakkab korduma samal tasemel - oleks tahtnud näha gradatsiooni.

J. Müür: Olen nõus, et dramaturgia ei arene gradatsioonis. Filmi lõpus oleks pidanud viima palli tagasi neile lastele, kellele poiss seda alguses keelas. See on kivi toimetuse kapsaaeda. Millega film aga võlub, on see, mis meil harva esineb - siiras pretensioonitus, väljapeetud puhas lihtsus. Mitte ainult meil, ikka on püüd, et film tahab olla endast targem.

J. Sillart: Mulle oli üllatuseks see, kuidas oli filmitud. Tavaliselt puudub nukufilmis nüansseeritus. Siin on valgus nüansseeritud ja see loob nagu erilise atmosfääri. See oli mulle meeldiv üllatus.
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.2311 Nukufilmi "Naerupall" stsenaariumid, toimetuskolleegiumi otsused, aktid.

Filmist ajakirjanduses

Filmi kohta puudub jooksev kriitika, ka ülevaateartiklid ei kajastanud seda. Põgusa pilgu on filmile heitnud vaid Sergei Assenin oma 1986. aastal ilmunud raamatus „Etüüde eesti multifilmidest ja nende loojatest“.

Sergei Assenin: „Filmis "Naerupall" on harilikust valge triibuga punasest pallist saanud noorusliku lõbususe ja optimismi sümbol. Lõbusus ja optimism nakatavad kõiki, kes palli puutuvad. Pars, kes on nii filmi stsenarist kui režissöör, on süžee üles ehitanud palli ootamatutele seiklustele.“ /---/
Assenin, S. (1986). Leidur [režissöör Heino Pars]. Rmt: Etüüde eesti multifilmidest ja nende loojatest. Tallinn: Perioodika, lk 62. 

Reet Grosberg: „Pool-ümarnukud ehk ka pool-lamenukud on nukud, mis on alt lamedad ja pealt ümarad. Näiteks on selliseid nukke kasutatud nukufilmis „Naerupall“, kus oli vaja jalgpallivõistlusele palju publikut. Kõik see publik koosneb poolümaratest nukupeadest, mis on valatud kipsist ning hiljem värvitud.“
Grosberg, R. (2007). Eesti Nukufilm saab 50. Kinobussi Teataja, lk 16-17.