Vägev võlur (2006)

Eesti-Rootsi-Prantsuse ühisprojektina valminud lühifilm on absurdne ja tragikoomiline muinasjutt tundmatu ja vaese võluri õnnetust elust.

Vägeva võluri (Egon Nuter) elupaigaks on katusekorter Hüljatute puiesteel. Ta töötab väikeametnikuna Salapära panga harukontoris ja elab lihtsat elu, sest usub, et töö õilistab inimest. Ühel päeval tuleb võluri juurde ja nõuab eluruumi vanatüdrukust tädi Ursula (Maria Klenskaja). Võlur peab nüüd magama köögipõrandal pliidi ees ja tõusma hommikul kell kuus. Kui tädi leiab saia seest prussaka, lubab ta võluri pärandusest ilma jätta. Ta ei tea, et vennapoeg on vägev võlur, kes eelistab oma võimeid saladuses hoida. Võluri argielu hallusega moodustavad kontrasti tema unistused paremast maailmast. Võlur hääbus haiglavoodis diagnoosimata tõppe. Ta maeti kõnedeta, tähelepanuta. Inimestel polnud aimugi ja ehk ei teadnud ta isegi, et ta oli olnud suur ja võimas võlur.

Märksõnad: ametnik | baar | baaridaam | elevant | haiglapalat | haud | kerjus | kohvijoomine | kukkumine | pank | prussakas | surnuaed | trepikoda | tädi ja venna/õepoja suhted  | unistused | vanatüdruk  | viletsad olud | võlur | võluvägi | ülemuse ja alluva suhe | Vaata kõiki »