Õhtust hommikuni (1962)

Tallinnfilmi sünopsis

Filmis "Õhtus hommikuni" on määravaks inimlikkus. Raudteelase perekonda tungib sõda oma julmal kombel: saksa vangilaagrist on põgenenud vene sõjavang, keda tabamise korral ootab kindel surm. Alev, milles tegevus toimub, on väike, kõik tunnevad kõiki. Noor naine Salme paneb ohtu oma väikese lapse, oma mehe ja ka enda elu, andes vangile peavarju. Kui saksa patrull majad läbi "kammib", paneb ta sakslased uskuma, et tegemist on tema raudteelasest mehega. Pisut hiljem aga korraldab Salme vangile põgenemise. Psühholoogiliselt pingestatud dramaturgiline materjal aitas näitlejail luua huviga jälgitavaid karaktereid.
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 268.

Leida Laiuse diplomitöö

„Õhtust hommikuni” on Leida Laiuse diplomitöö Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi lõpetamisel.

Olev Remsu filmile tagasivaatavalt: „Filmi aluseks on Loomingus 1960/7 ilmunud Mart Kalda (Heino Puhveli pseudonüüm - toim) samanimeline žanripuhas novell, mis võistlusel hinnatud III preemiaga. Jutt ise on juba kaunis pingeline, viimse hetkeni ei selgu, kas elu või surm, Valdo Pandi stsenaariumis on põnevust lisatud. On haakuvat ja väledat dialoogi, on avantüüri, õnne ja õnnelikku juhust, pikki ja pinevaid stseene, käsikiri korraliku dramaturgiaga. Loo sisu – koonduslaagrist põgeneva vene sõjavangi päästmine surmariski hinnaga – pole küll üllatav, noil aastail kirjutati niisuguseid ikka.

Kummati pole „Õhtust hommikuni“ seiklusfilm. Film on kammerlik. Sõda on lavastatud toas. Naised – Salme ja Karin – võidavad kurjuse.

Debüüdiks on seatud endale keeruline ülesanne: jutustada karakterite ja mitte sündmustiku kaudu.
/---/
Juba esimese meie ekraanidel demonstreeritud filmiga tõestas Laius, et oskab meeskondi komplekteerida. Juba esimese filmiga jõudis Laius teemasse: naised, kodu, nende kaudu sotsiaalsus, õiglus. Ent söandan oletada, et praegu Laius säärast filmi ei teeks – Salme paneb ju siiski oma hulljulge sangarlusega ohtu perekonna. Laiuse hilisemate filmide naistegelased, olgugi et vapramad ja sitkemad Salmestki, ei astuks selletaolist sammu eales.“
Remsu, O. (1986). Aastad ja filmid: Essee Leida Laiusest. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 23.

Leida Laiuse mängufilmi läbivaatus ja arutelu Üleliidulise kinematograafiainstituudi mängufilmi režiikateedri koosolekul Moskvas toimus 25.04.1962. Film sai suure kiituse osaliseks ("Film on tehtud suurepäraselt, see on küps töö, haarav, maitsekas, professionaalne"). Režiikateedri juhataja sõnul peaks "Õhtust hommikuni" koopia säilitama instituudis, et näidata tudengeile, kuidas töötada novelliga.

Filmis kasutatud relvad ja kostüümid saadi kasutamiseks Lenfilmist. Muusika salvestati Moskvas.
ERA R-1707, 674.

Kuus filmidebüüti

Näitlejana debüteerisid filmis Viiu Härm, Ülle Ulla, Mati Klooren. Esimene filmitöö oli see operaator Mihhail Dorovatovskile, helilooja Arvo Pärdile, stenarist Valdo Pandile.
Viiu Härm oli filmivõtete ajal keskkooli viimase klassi õpilane ja J. Tombi nim Kultuurihoone isetegevuslane, Ülle Ulla Estonia balletisolist.

Kirill Lavrov (1925-2007) oli tollal Leningradi Gorki nim. Akadeemilise Draamateatri näitleja ja mänginud mitmes mängufilmis.

Näitlejate valik

“Õhtust hommikuni” osatäitjakandidaate oli üle 30. Salme fotoproov tehti 11 näitlejale (Linda Rummo, Herta Eelmäe, Viive Aamisepp, Maila Rästas, Viiu Härm jt). Rudolfi rolli vaagiti 7 näitlejat (Aksel Orav, Leonhard Merzin, Mikk Mikiver, Rein Aren jt). Karini rolli Ülle Ullat või Aime Piirsalu. Sakslaste rolli fotoproov tehti 9 näitlejale (Mati Klooren, Einari Koppel, Tõnis Kask, Vello Viisimaa jt), Griša – 4 Venemaa näitlejat (Danil Netrebin, Kirill Lavrov, Pavel Kašlakov, Alkesander Susnin).

Lõplik rollijaotus võttis aega. Kunstinõukogu kinnitas (12.12.1961) 13 näitleja proovi tulemuste põhjal Griša rolli Mosfilmi näitleja Danil Netrebini, mitte Kirill Lavrovi. Rudolfi rolli Aksel Orava, Karini rolli Ülle Ulla, Salme roll oli ikka veel kahevahel - kas Viiu Härm või Viive Aamisepp.
Filmiarhiivi dokumendid 1826 I-IV.

Tollane filmikriitika

Tollased filmiarvustajad kiidavad Leida Laiuse debüütfilmi “Õhtust hommikuni”. Enim tunnustust pälvivad režissöör Leida Laius ja näitleja Viiu Härm. “Režissööri nõudlikkus ja algaja näitleja siiras tahe olla iga pisiasjani loomulik ja usutav on kandnud suurepärast vilja. Salme on käitumiselt ja tunnetelt tõepärane, tema psüühika muutused lausa harukordselt veenvad. Ei ole vist liialdus öelda, et film tervikuna püsib suuresti Viiu Härmi õlgadel. Ja mitte sellepärast, et tema Salme on keskne kuju, vaid just Viiu Härmi mängumaneeri elulisuse pärast". Teised osatäitjad (Ülle Ulla, Aksel Orav, Mati Klooren), kellele pole samuti midagi ette heita, jäävad ometi Viiu Härmi varju, kirjutab Valdeko Tobro.

Kiidetakse Valdo Pandi stsenaariumi, helilooja Arvo Pärdi muusikat, operaator Mihhail Dorovatovski kaameratööd. Tõsiseks ebaõnnestumiseks peetakse aga Venemaa näitleja Kirill Lavrovi osatäitmist. “Kahjuks ka “Jääminekus” ja “Ühe katuse all” ei suutnud külalised rahuldada. On tarvis selgusele jõuda, kas näitlejate valik on ebaõnnestunud või pole suutnud režissöörid neid õigesti mõista ja suunata, või ei ole näitlejad end suhteliselt võõras miljöös leidnud. Me ei kutsu ju näitlejaid vennasvabariikidest mitte ainult sellepärast, et leida puuduvat osatäitjat, vaid ka selleks, et meie näitlejatel, kes teevad filmitaides alles esimesi samme, oleks kellelt õppida.”
Tobro, V. (1963). Õnnestumine küll, aga… Edasi, 6. jaan.

Viiu Härmi partnerilt, andekalt Leningradi näitlejalt Kirill Lavrovilt, ootas suuremat  tunnete pinget ja karakteri sügavust ka Venemaa kriitik N. Ignatjeva. Tema sõnul jäi Lavrov liiga vaoshoituks ja lakooniliseks. Läbiotsimisstseeni ajal ei olnud tunda, et ta on kogenud laagrielu õudust ja surmahirmu, aga just see teinuks veel kangelaslikumaks noore naise julge käitumise, kes andis peavarju tundmatule sõdurile. “Leida Laius tegi hea ja andeka filmi. Ent vaadata saab seda ainult kinostuudio seinte vahel, kuigi filmi valmismisajast on möödunud juba tükk aega. [Üleliiduline] Kinolevi näitab vaatajaile ainult täispikki mängufilme. Et näidata Laiuse filmi rahvale, peab Laius ilmselt tegema veel ühe novelli – järje esimesele, et saaks “normaalne”, pooleteisetunnine film”, kirjutab Ignatjeva.
Игнатьева, Н. (1962). Пульс творчества. Искусство кино, М., nr 11, lk 50-53.

Film "Õhtust hommikuni" on välja antud ajakirja Teater.Muusika.Kino lisaväljaandena DVD-kassetil "Unustatud Eesti lühimängufilmid I".