Nööbi odüsseia (2002)

Vastab Mati Kütt

Alustasid äsja uut filmi. Millest see räägib?
"Nööbi odüsseia" on film tõdemusest, et püksinööbist ei saa kunagi frakinööpi. Tegevustik toetub Homerose "Odüsseiale". Peategelaseks on mõtlev nööp, keda vabaduskihk ajab seiklema. Nööp esindab voluntaristide käsitlust vabadusest, kus vabadus oleneb vaid tahtja tahtest. Sellise subjektiivse idealisti pilguga rändab nööp mööda merd ja maid. Algul satub ta Heliose saarele, kus püha veis ta eksikombel alla neelab. Kuujumalanna Selene abiga tehakse lämbunud veisest röntgenipilt ja selgub, et asfüksia põhjuseks on hingekõrri sattunud nööp. Ravi: veiste püramiid, lämbunud veis on osa sellest. See mõjub — voluntarist kukub veise kurgust jälle merepõhja.
Järjekordsest uppumisohust päästab sireenide maagiline laul vabadusest, mis imejõul nööbi veepõhjast lahti rebib ja otsejoones laulva sireeni nööpauksuhu toimetab. Läbilutsutatud nööp heidetakse tarvitamise järel vette tagasi. Niidid kulunud, kukub ka poroloonmõistus nööbi küljest lahti ja sulpsatab põhjamutta.
Nööbi suur rõõmulaul vabadusest, mis nüüd seoses vettinud mõistuse küljest ärakukkumisega on saabunud, jääb siiski üürikeseks. Loodus ei salli tühja kohta. Saatuse tahtel töötab veealune laternapost hernehirmutise heaks, kes elab Hernehirmutise saarel. Järjekordne second-hand-nööp leiab oma koha hernehirmutise kuuehõlma nööpaugus. Paratamatus — nööp kuulub nööpauku.

Oled siiani oma filmid teinud "Eesti Joonisfilmis" ja "Nukufilmis", mis on "Tallinnfilmi" animastuudiote õigusjärglased. Miks sa seekord valisid suhteliselt tundmatu stuudio "Parun'id ja von'id", mis varem teinud reklaamfilme ja mõned lühifilmid?
Kunagi mainis minu hea kolleeg ja sõber Manfred Vainokivi, et ta oleks nõus mõnda minu ideed tootma. Nüüd oligi aeg selleks küps. Ma ei ütleks, et stuudio "Parun'id ja von'id" oleks tundmatu.
Ka "Nööbi odüsseia" projektiga on juba tulemus näha ja kuulda: kümne päeva ja ööga valmis kolme ja poole minutine treiler sellest filmist. See tõendab, et plaanitsetud materjal ja tehnika valik oli õige. [---]

Kasutad oma filmides iga kord erinevat tehnilist lahendust, millises tehnikas tuleb "Nööbi odüsseia"?
Vormilt on teos valdavalt lamenukktehnikas, kus kasutan ära ready-made kunstivõtteid ja kitši atribuutikat. Materjalidest kasutan plekki, roostet, klaasi, kohvi, traati, muru, porolooni, mulda, kulda, karda, karva jm. Mõned tegelased, nagu Helios, kuujumalanna Selene, sireenid ja Poseidon, suhtlevad värsimõõdus aariate teel. See tuleneb algteosest, Homerosest. Laineallveelaevade sisemuse kujutamisel kasutan joonisfilmi tehnikat — kriidijoonistust tahvlil.

Teinemaa, S. (2001). Vastab Mati Kütt [režissöör oma loometeest ja filmidest, sh.“Nööbi odüsseia”]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 2-12.

Karol Ansip: "Ülesanne kirjutada Mati Küti viimati valminud animafilmist "Nööbi odüsseia" pole just lihtsate killast, sest "matikütiliku" sürrealismi kirjasõnaline interpretatsioon võib tuua kaasa tugeva faasinihke. Nimelt on Kütil aastate jooksul valminud filmidega välja kujunenud oma korduvkujundid, mida ta ikka ja jälle katsetab. Kust ta need saanud on, pole mulle teada, kuid ilmselt on seal nii unenäokatkeid, mitteteadvuslikke tunge, tõrjutud mälestusi, sundmõtteid ja mida kõike veel. [---]

Sarnaselt oma mõningatele eelmistele filmidele, on ka "Nööbi odüsseia" tegevusruum jaotatud kaheks sfääriks: sinakas-roheline sünge ja müstiline veealune maailm vastandub helgel-kollasel saarel aset leidvaga.
Kuid selline kontrastiprintsiip ei ole mõeldud kõigest filmisüžee mitmekesistamiseks — nähtava determineerimiseks peame mõistma nende keskkondade erinevat sisulist tähendust, milleks ühelt poolt on ohutu reaalsuse kujutamine ja teisalt Reaalse pidev kuklasse hingamine. Selgituseks: reaalsuse valdkonda kuulub kõik, mis puudutab sotsiaalselt väljakujunenud fantaasiakonstruktsioone, seevastu Reaalne on sellest väljaspool olev, ürgne ja taltsutamatu. [---]

Kuidas määratleda Mati Küti loomingut, ons tegu sürrealismiga? Tõesti, sürrealistide, nagu ka Küti loomingu tunnusjooneks on loogikast lähtuvate piirangute ja sirge mõtteliini eitamine. Kütt kujutab oma filmides monstrumlikke uudismoodustisi ning personaliseerib eluta loodust, samuti kuuluvad "kütilikud" ruumideformatsioonid ning füüsikaseaduste eiramine sürrealismi leksikasse. Kuid neile ühistunnustele vaatamata kannab ta kardinaalset teistsugust ideoloogiat — erinevalt sürrealistidest pole Küti missioon maailma radikaalne dekonstrueerimine ega maailmakorra mõjutamine. Ta on pigem virtuooslik mängur, kes samaaegselt sürrealistliku atmosfääri loomisega tegeleb loodud universumi ümbermõtestamisega. [---]

Sellist võtet, kus reaalsuse üliligidus tekitab reaalsuse kao ning toob esile Reaalse, kasutab jõudsalt ka David Lynch oma filmides. Kokkupuutumine selle tundmatu ja sügavalt häiriva mõõtmega toob enesega rahutuse ning soovi samastuda taas normaalse, st reaalsuse maailmaga. Nii Küti kui Lynchi filmiloomingut läbib sürrealistlik paradoks ehk katse kinni püüda see kõige kaduvam inimlikust kogemusest, hetked, kui kaks maailma, magav ja ärkvel olev, kohtuvad ja ühtivad. [---]

"Nööbi odüsseia" vaieldamatu trumpäss on tema kunstiline tase — nii pilt kui ka heli haaravad esimesest kaadrist. Teostuselt on film valdavalt lamenukktehnikas, milles autor kasutab ka ready/made-kunstivõtteid ja kitši atribuutikat. Sõprade Yini ja Yangi kujutamisel kasutatakse joonisfilmi tehnikat — kriidijoonistust tahvlil. Materjalidest: plekki, klaasi, kohvi, traati, muru, porolooni, mulda, kulda, karda, karva jm. Kuid jätkem kirjeldused, seda filmi peab ise nägema. Ja eriti kuulama. Helilooja, helioperaatorid ja näitlejad on teinud niivõrd head koostööd, et kogu helipilt on tundlikult läbi töötatud ühtne tervik: pikad viiulistrihhid ja värsimõõdus lauldud aariad sulanduvad keskkonna helidesse, teravad ooperlikud väljalõiked kumenduvad vaikusse. Heli on selle filmiruumi loomulik osa, ühtaegu tihe ja õrn, kummastav ja konkreetne, arukalt traditsiooniline ja piisavalt üllatuslik. Ja mis seal salata, eks selle filmi helipildis on tunda tugevaid Lynchi mõjusid: need madalad, kumedad foonid ei liigu ruumis, vaid pigem moodustavad selle tekstuuri ja raami. Kuna aga "Nööbi odüsseias" toimub tegevus suuremas osas vee all, siis teatud reservatsioonidega võib võtta seda lynchilikku "vaikuse häält" osana keskkonnast. Kui Eestis antaks aasta parima filmi kategoorias eraldi auhind heli eest, siis "Nööbi odüsseia" näol oleks olemas üks tõhus pretendent. Sama käib ka kunstnikutöö kohta. Aga selleks, et Kütt oma kunstilise filmiteosega vaatajarekordeid lööks, on ta liiga suveräänne mõtleja."

Ansip, K. (2002). (Une)närvidel käimisest [animafilmist "Nööbi odüsseia"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, aug, lk 104-108, ill.